Kristlased abieluvõrdsuse eest

Manifest Kristlased abieluvõrdsuse eest oli platvormil petitsioon.ee allakirjutamiseks üleval 15. maist kuni 11. juulini. See käis nii:

Meie usume Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja me jõuame piiblit tõlgendades järeldusele, et oleme samast soost inimeste abielu legaliseerimise poolt. Meie meelest tuleb perekonnaseadust muuta, nii nagu valitsuskoalitsioon seda kavandab.

Homoseksuaalseid inimesi tõrjutakse ka täna veel paljudes kultuurides. Tõrjumiseks peame ka kahe inimese abielu keelamist põhjendusega, et abielu mõiste on alati tähendanud ühe mehe ja ühe naise liitu.

Just kristlased peaksid olema esimeste hulgas, kes on valmis ajaloolistest vigadest loobuma.

Igal inimesel on sel teemal oma isiklik ajalugu ja arvamused. Ja mul pole mingit probleemi nende erinevustega. Probleem on mul EELK ja eestikatoliku kirikuga. Nad õpetavad midagi, mis minu meelest on vale.

Kas homoseksuaalsus on asi, mille üle peaks häbi tundma, kas abielu kui ühiskonna poolt austatud suhe sobib ainult mehe ja naise vahel, need on kontroverssed küsimused.

Minu meelest ei tohi kristlik institutsioon nii õpetada. EKN peaks põhjalikult parandama oma seisukoha homoseksuaalsuse kohta.

Organisatsioon, mis õpetab 2023. aastal, et homoseksuaalsus olevat „patt“ ja selle jaatamine „ohtlik“, ei ole Kirik. Küsimus, kas igal inimesel on õigus abielluda, on edaspidi minu lakmustestiks. Just Kirik peab tänapäeval seda õigust toetama kogu maailmas. Just Kirik peab seisma homofoobia vastu. Me tunneme nad ära nende viljade järgi.

Inimesed võivad eksida ja neile antakse andeks 77 korda ja isegi lõpmatuseni, aga kui institutsioon eksib, siis peame seda halastamatult parandama. Sest kiriklik institutioon, mis õpetab valeõpetust, eksitab neid, kes evangeeliumisse usuvad ja „sellele oleks parem, et talle veskikivi kaela riputataks ja ta uputataks mere sügavusse“. (Mt 18,6 või Mk 9:42)

Mina isklikult enam ei vaidle selle üle, ma lihtsalt tunnistan. Tulevikus astun Eestis kirikusse ainult vikerkaarekäevõru või mõne muu selgelt äratuntava sümboliga, mis näitab minu seisukohta selles küsimuses. Ja armulauast võtan Eestis osa ainult siis, kui preester läbis mu lakmustesti. Õnneks on neid Eesti Luterlikus Kirikus siiski mitu: Annika Laats, Jaan Lahe, Imbi Arro, Triin Käpp, … Eestikatoliku kirik on omaette lugu: Armulauapaast.

Ajalugu:

Saksa keeles: