Kuidas ühineda mõlemad pooled

Teisipäev, 23. mai 2023

Sõbraga vesteldes tekkis idee, kuidas ühineda mõlemad pooled selles küsimuses: Asendame „abielu“ sõnaga „kooselu“.

Järgneb meie vestluse protokoll.

Sõber: Nt kui ma oma kasuemaga (kes ei ole veresugulane) koos elan ja lapsi kasvatan ja tahan talle mingeid hooldus- ja pärimisõigusi vms saada? Mu meelest see, kes kellega voodit jagab, ei ole tänapäeval ‚defineeriv‘ erisus?

Luc: Õige. Hea näide. Kas me hakkame nimetada seda ka abieluks, kui keegi oma kasuemaga koos elab? Tundub absurdne. Erinevus „abielu“ ja „kooselu“ vahel oleks, et esimene „lubab“ voodit jagada. Kas lahendus oleks, et sõna „abielu“ seadusest kaotada? „Abielu“ oleks juriidiliselt ebamäärane mõiste, nagu nt. „armastus“. Juriidiliselt oleks iga liit kahe täiskasvanute vahel lihtsalt „kooselu“. See peaks roomakatoliku kirikule sobima, sest meie jaoks on „abielu“ elukestev liit, lahutada ega teist korda abielluda ei saa.

Sõber: Vaata, kui huvitavale pinnale lingvistikaga jõuab :). Tänapäev pole ju voodi- ehk suguelu jaoks niikuinii mingit luba või piirangut vaja, kõik elavad, nagu saavad või elu kujuneb - ja kelle asi see on peale asjaosaliste, eks. Et siis nagu samasoolistel peaks olema ‚abielu‘, millega tahetakse maailmale teadustada, et neil on ka suguelu?