Esmaspäev, 29. juuni 2026

Uuring: Eesti elanike religioossus väheneb, kirikul nähakse eelkõige sotsiaalset ja kultuurilist rolli. 2026-06-29

Jah, eestlased on jätkuvalt uhked selle üle, et nende „religioossus väheneb“. Reigo Väli väljendab seda ilusti oma kommentaris: „Inimesed saavad targemaks ja käivad kirikutes ainult kuumalainete ajal end jahutamas või jõulude ajal salaja punast veini joomas! Mingeid jumalaid, mida kirikute abil promotakse, pole olemas ja nagu maailma praktika näitab - mida harimatum rahvas, seda rohkem nad igasuguseid väljamõeldud puuslikke usuvad!“

Mina ei oleks nii uhke selle üle ja ma pole kindel, kas inimesed saavad targemaks. Pange tähele, et Ringo Ringvee ütleb ka:

„Ehkki traditsiooniline kiriklik religioossus on nõrgenenud, on individuaalsed religioossed ja spirituaalsed tõekspidamised ning kultuuriline identiteet endiselt olulisel kohal“

See on ka minu mulje eesti rahvast: eestlased usuvad mida iganes, keelduvad selle üle arutada, ei otsi kooskõlastamist, igaüks kasvatab oma maailmapilti ja hoiab raudselt sellest kinni.

Või Reigo Väli sõnu väänates: Eestlastel puudub haridus usuküsimustes ja sellepärast usuvad nad igasuguseid väljamõeldud puuslikke.

Evangeeliumit pole enamus eestlasi kuulnudki. Evangeelium on lootus, et kõik maailma rahvad saavad rahulikult koos elada sellel planeedil ilma seda hävimata, et isegi „vaenlasi“ saab „armastada“. Kui riigid ei hoolitse selle lootuse eest, siis see kasvab muidugi kinni, lämbub umbuskumuste all.

Ega eestlased ainukesed pole. See on üldine areng läänilikus maailmas. See areng meeldib suurkorporatsioonidele. Sest inimesi, kellel puudub teadmine evangeeliumist, saab lihtsamini veenda, et õnn ja armastus tuleb siis kui sa teed tööd ja näed vaeva. Nii saavad rikkamad veelgi rikkamad.

Vabandage, kui ma kiusasin. Minu kommentar oli meelega provotseeriv. Tegelikkus on muidugi palju keerulisem.