Tänan muretsemast

Esmaspäev, 6. november 2023

Sõbrad saadavad aeg-ajalt väljakutseid arutamiseks teemal, kas just kristlased oleksid pidanud olema esimesed, kes abieluseaduse arendamise poolt astuvad (vaata minu manifest Kristlased abieluvõrdsuse eest).

Tänan iga väljakutse eest ja kontrollin võimaluste piires, kas seal midagi uut on öeldud. Üldiselt vastan, et minu seiklus vähiga on mulle õpetanud, et arutamine on ka töö ja minu jaoks on parem kui lasen seda teha need, kellele selle eest palka makstakse. Ma ise muidugi põhjendan oma valikuid ka edaspidi internetis või õhus, aga ma püüan mitte enam muretseda, kas igaüks ka aru saaks või minuga nõustuks.

Olen jätkuvalt armulauastreigis (ja seda dokumenti ma aeg-ajalt uuendan). Nii nagu näljastreiklane väldib restorane, väldin mina talitusi, kus armulauda jagatakse. See õnnetu läkitus oli ainult jäämäe tipp, ainult sümptom. Paljud eestlased usuvad, et Piibel on käsiraamat, mida Jumal ise kirjutas üleloomulikul viisil ja kinkis inimkonnale. Ma mitte ainult ei nõustu mitte selle usuga, vaid pean seda ebausuks ja nimetan seda eelkristlikuks kirjakumardamiseks. See võib isegi olla patt, sest see tekitab kahju, on teistele ohtlik, õhutab sõda.

Mitu sõpra ütlesid, et selle streigiga ma ei saavuta midagi ja karistan ainult ennast ise. Sellega olen nõus. See pidi muide olema üks põhivõte vägivallatu vastupanu distsipliinis: paned ennast ise kannatama nii, et vastane seda näeks ja oleks sunnitud mõtlema. Ausalt öeldes ei ole minu väike jonniv armulauastreik eriti nähtav neile, kellele see on suunatud. Aga seda karistust ei ole ka eriti valus praegu, pigem vastupidiselt naudin pühapäevasid, mida ma jälle pere ringis veeta saan.