Philippe’i ja Urmase isiklik arvamus¶

Luc Saffre, 13.-15. mai 2023.

Mida ma pidin jälle lugema!? Philippe Jourdan: Arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta ja Urmas Viilma: „esimese võimaluse“ poliitkultuur.

See ei lähe mitte. Kontroversses küsimuses ei tohi kirikujuht oma isikliku arvamuse esineda nagu see oleks kiriku õpetus.

Siin ei aita vaidlemine ega seletamine. On lihtsalt vaja tunnistada.

Kes aitab mul manifesti teksti valmis kirjutada? Eesmärk on kirjutada lühike ja selge tekst, mida võimalikult paljud saaksid alla kirjutada platvormil petitsioon.ee. Ma tahaks teada, kas Eestis on veel inimesi, kes sellele alla kirjutavad. Sotsministeeriumi tähtaeg seisukoha avaldamiseks on küll möödas, aga kui me kiiresti teeme, siis ehk saame veel midagi mõjutada. Ja võib-olla on see manifest suunatud pigem kirikutele, lihtsalt märguandeks, et oleme olemas.

Siin minu eskiis.

Manifesti tekst¶

Meie usume Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja me jõuame piiblit tõlgendades järeldusele, et oleme samast soost inimeste abielu legaliseerimise poolt. Meie meelest tuleb perekonnaseadust muuta, nii nagu valitsuskoalitsioon seda kavandab[1].

Homoseksuaalseid inimesi tõrjutakse ka täna veel paljudes kultuurides. Tõrjumiseks peame ka kahe inimese abielu keelamist põhjendusega, et abielu mõiste on alati tähendanud ühe mehe ja ühe naise liitu.

Just kristlased peaksid olema esimeste hulgas, kes on valmis ajaloolistest vigadest loobuma.

Viide:

[1] Eelnõu esitati 4. mail 2023.a. kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, toimiku nr 23-0452

Tule appi!¶

Kui soovid kaasa mõelda, siis kopeeri petitsiooni teksti, paranda seda oma nägemuse järgi ja saada mulle tagasi e-aadressile luc (ätt) saffre (miinus) rumma (punkt) net.

P.S.¶

Jaan Lahe tegi laiemal teemal juba 2011. aastal petitsioon Humanistliku kristluse manifest (millele mina ka alla kirjutasin). Tol ajal tuli 257 allkirju kokku.

Minu idee on olla väga lühike ja konkreetne, nii et ka „tänavainimene“ jõuaks lõpuni lugeda. Esimesed „eeluuringud“ näitavad kahjuks, et ma raiskan oma aega selle projektiga. Enamus neist, kes sellega nõustuvad, ei pea ennast enam kristlaseks. Ja need kristlased, kes nõustuvad, eelistavad jääda vait, et mitte tüli tekitada.

Kaks lõiku võtsin välja, sest nad polnud vist olulised ja -mine tea- äkki mõni sõna ei meeldi mõnele inimesele, kes muidu kirjutaks alla.

Sellepärast me ei nõustu nende kristlike usujuhtidega, kes peavad homoseksuaalsust ikka veel patuks. Meie meelest ei ole homoseksuaalsus patt, sest see ei tekita kellelegi kahju ja see pole inimese enda valik. Pigem võib pidada patuks seda, et homoseksuaalsust peetakse patuks, sest see tekitab homoseksuaalsele inimesele kahju, sundides teda elama varjus. (See oli ebavajalikult sõjakas)
Seisukohamuutus homoseksuaalsuse suhtes läheb aeglaselt, sest küsimus asub sügavalt inimeste südametes. Nii, nagu homoseksuaalne inimene ei saa hakata „normaalseks“ isegi siis, kui ta seda sooviks, ei saa keegi oma veendumustest loobuda isegi siis, kui mõistus seda ütleks. Sellepärast on oluline elada koos üksteist austades ja igaüks tehes oma parimat. Sammhaaval püüame astuda koos suunda, mida Jumal soovib inimkonnale. (Seletas, kuidas ma ise olukorraga lepin)