Eesti metsad on tõsiselt ohus

Teisipäev, 30. juuli 2019.

Ma näen, et Vigala kihelkonnas kaovad terved metsajupid üleöö. Ükskõik, millal ma sõidan Teenuse või Kivi-Vigala poole, tuleb mulle vähemalt üks puudega täis veoauto vastu. Mitte ainult, et riik laseb neil tegutseda. Riik toetab isegi nende tegevuse: metsateedel käivad igal pool tööd, et veoautod saaksid paremini oma saaki kätte. Ja seda finantseeritakse minu maksurahaga. Olen mures.

Eesti riik käitub looduskaitse suhtes nagu väike laps, kes leidis põllu pealt kullast münte ja rõõmustab selle üle, et võõras onu annab talle nende eest suure šookolaaditahvel. Meie maa tegelik rikkus on loodus. Puutumatud looduslikud alad jäävad maailmas vähemaks. Nende puutumatus saaks tulevikus müüa turistidele kalli raha eest. (Seda olen juba varem kirjutanud.)

Eesti Päevalehes ilmus artikkel, mis kinnitab minu mure:

Eesti inimesed on aina enam veendunud, et siinne raiemaht on tohutult kasvanud, ning hoolimata ametnike ja metsatööstuse rahustavatest sõnumitest pole nad kindlad, kas suund on hea. (Eesti metsa pärast valutavad südant ka välismaa looduskaitsjad).

Loodame, et leidub tublisid korraldajaid, kes panevad eesti rahvast välja astuma selle hävingu vastu!