Veel Vigala koolidest

Kolmapäev, 9. märts 2016.

Minu sõnavõtt homses vanematekoosolekus oleks umbes järgmine.

Ma jätkuvalt usun, et ühe Vigala kooli kinni panemine (kas nüüd Kivis või Vanas) oleks äärmiselt rumal tegu. Ma meelega kasutasin sõna usun: sest keegi meist ei tea siin midagi.

Ühes punktis nõustun Haridusministeeriumi ja Martiniga: et liiga väikesed klassid on probleem. Selles kannatavad õpilaste sotsiaalsed oskused.

Selle probleemi lahendamiseks panen ette, et mõlema koolides moodustatakse liitklasse nii, et igas klassis oleks jälle vähemalt 10 õpilast. Jah, ma usun jätkuvalt, et kolmesed liitklassid oleksid täiesti mõeldavad ja teostatavad. Ma pärast räägin sellest veel.

Kas liitklassidega mõni õpetaja ametikoht ära kaob, pole üldse õeldud. Teoreetiliselt saaks jah veidi raha säästa. Aga kooli töö tegelikult ju suureneb vähemalt esimestel aastatel, sest iga muudatus maksab aega ja energia. Selle asemel, et õpetajaid koondada, võiks panustada tulevikku ja investeerida ülejäänud töötunnid selleks, et kooli kvaliteedi ja jätkusuutlikuse eest hoolt kanda.

Miks ma ikka veel usun liitklassidesse. Jena plaan. Minu sõbrad Belgias, Saksamaal ja Hollandis (kõik 3 riiki) rääkisid mulle sellest. Jena plaan on hariduslik kontseptsioon, mis sai alguse Saksamaalt, kuid tänapäeval on see rohkem levinud Hollandis (u. 183 kooli). See on siin Eestis vähe tuntud ja üsna utoopiline asi. Ja isegi mina ei usu, et järgmine haridusreform algaks siin Vigalas. Aga ma loeks teile ette mõned ideed. Sest üle aia piilumine aitab otsustada, kumba poole me liikuda tahame.

(Ülejäänud on võtnud allikatest Jena plaani kool ja Peter Petersen ja Jena plaani kool).

Jena plaani kesksed ideed:

  • Õppimine toimub baasgruppides. Üks ilmsemaid väliseid märke jena plaani pedagoogikas on aastaste klasside lahutamine ja asendamine nn baasgruppidega, mis tavaliselt koosnevad 3-s (või vähemalt 2-s) eri vanusegrupis olevatest lastest.

  • Neli hariduse vormi on

    • Vestlus – RINGIS!

    • Mäng – rollimängud ja improvisatsioonid

    • Töö – läbi enesejuhendamise

    • Pidu/tähistamine – kogukonnatunde kujundamiseks

  • Rütmiline nädala töökava – struktureerib lapse jaoks nädala ja vabaneb seejuures traditsioonilistest tunniplaaniga paika pandud tundidest nõnda, et laps saab töötada omas rütmis ja tempos.

  • Kooli elutuba ja materjalid – diferentseeritud/erinevate õppematerjalide ja stimuleeriva keskkonna kindlustamine, mis murrab formaalse hierarhia (õpetaja tipus, õpilased all)

  • Iseloomustused hinnete asemel – kuna idee formaalsetest eksamitest ja akadeemilisest võistlemisest ei sobi kokku Peterseni ideedega kogukonnast, arvestab verbaalne hindamine lapse üldist arengut ja individuaalsust paremini.

Veel mõned märkused Jena plaani kohta:

  • Selle asemel, et olla isoleeritud asutus/institutsioon, peab kool Peterseni nägemuse kohaselt juurduma kohalikku kogukonda; eriti olulised nende seoste loomisel on lapsevanemad.

  • Erinevas eas lapsi õpetatakse koos, samuti osalevad õppegruppides ka väikese füüsilise puudega ja/või õpiraskustega õpilased.

  • Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste „mitte-välja-arvamise“ ehk „kaasamise“ kontseptsioon oli Peterseni algupäraste koolide võtmetunnus. See peegeldub ka tänapäevastes Jena plaani koolides, mis edendavad/propageerivad kultuurset, religioosset ja rahvusvahelist mõistmist, nagu ka kaasavat haridust. On tõestatud, et Jena plaani koolist saavad kasu HEV õpilased.