Koduõpe 4 (hääldamisreeglid nullist)

1 tund töö distantsõppes läbimiseks. Tähtaeg neljapäev 7. mai kell 18.00.

  • Ma lindistasin sulle terve hääldamise kursuse. See kestab 25 minutit. Selle ajaga räägin ma kõik hääldamise saladused ja reeglid ära. Neid on ainult 36.

    Vaata seda pleilisti tähelepanelikult. Ära tegele samal ajal millegi muuga. Kasuta vajadusel pausinuppu. Korda kõva häälega omaette iga prantsuskeelne sõna, mida ma seal räägin.

    Said mängureeglitest aru? Siis tähelepanu, valmis olla, läks: Prantsuse keele hääldamine

  • Kordamiseks siin üks teine varient, kus ma loen ainult sõnu, ilma seletusteta: https://youtu.be/u-TcN7T1ZBk

    Trenni ajal on oluline, et sa järgid silmadega, kuidas iga sõna välja näeb.

  • Nüüd on sinu kord. Siin all on seesama tekst, mida ma selles playlistis ette lugesin. Loe nüüd kõik prantsusekeelsed sõnad selles tekstist ise ette ja lindista ennast. Eestikeelsed seletused ei pea sa veelkord ette lugema (aga võib, sest nad tuletavad sulle meelde, kuidas hääldamine käib). Saada oma lindistus õpetajale.

Prantsuse keele hääldamine nullist 36-ni

1

Prantslased hääldavad r tähe teistmoodi kui eestlased. Nad tekitatavad selle oma kurgus ja mitte oma keele otsas. Mina ei oska siiani korralik eestimoodi r hääldada. Õnneks jääb sinu jutt arusaadav ka siis, kui sa oma r-id valesti hääldad. Nii, et ära sellepärast muretse.

2

Nii nagu igas keeles on ka Prantsuse keeles erinevad sõnaliike. Nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad… Nimisõnad on asjad, olendid, nähtused ja mõisted.

Nimisõnade ette pannakse prantsuse keeles väike lisasõna „le“ või „la“, mis näitab, et tegemist on nimisõnaga.

le chocolat (šokolaad), la tasse (tass), le menu (menüü)

Mõnikord on le ees, mõnikord la. Need väikesed sõnad nimetatakse artikliteks.

3

Kas artikkel on le või la sõltub sellest, mis sugu sellel asjal on. Näiteks šokolaad on meessoost, aga tass on naissoost.

Jah, prantsuse keeles on igal asjal oma sugu. See on lahutamata osa sõnavarast. Iga laps –Prantsusmaal– teab, et šokolaad on meessoost ja tassid naissoost. härra šokolaad ja proua tass.

4

Aga artikleid on rohkem kui ainult le ja la. Kaks tüki peame veel õppima, nimelt un ja une.

Pane tähele, kui üllatavalt erinev on nende hääldamine. Sellest räägime hiljem veel täpsemalt23.

Artiklid le ja la on määravad, aga un ja une on umbmäärased.

Sõnavaras on tavaliseld kirjas ainult määrav artikkel, aga sõltuvalt kontekstis peab seda asendama umbmäärase artikliga.

Võtame aluseks kaks uut sõna: le livre (raamat), la lettre (kiri).

Kui ütlen le livre, siis see tähendab umbes „see raamat, see konkreetne raamat, millest ma räägin“. Määrav artikkel. Aga un livre tähendab umbes „mingi raamat, üks raamat“. See on umbmäärane.

Kui sa räägid ühes konkreetsest kirjast, siis ütled la lettre. Aga kui jutt käib „mingist“ kirjast, siis ütled une lettre.

sugu

määrav kontekst

umbmäärane kontekst

meessoost

le livre (see raamat)

un livre (üks raamat, mingi raamat)

naissoost

la lettre (see kiri)

une lettre (üks kiri, mingi kiri)

Jäta meelde: Kui me õppime sõnavara ja sõna ees on la, siis selle asemel võib ka olla une. Ja kui sõna ees on le, siis selle asemel võib ka olla un.

5

Kui sa näed oi, siis ütle [ua]:

la toilette (tualett), le repertoire (repertuaar), moi (mina), toi (sina)

6

Kui sa näed j, siis ütle [ž] (ja mitte kunagi [dž] nagu inglise keeles).

le journal (ajaleht, päevik, žurnaal), je (ma), jamais (mitte kunagi), Josephe (eesnimi Joosep).

7

Kui sa näed ai, siis ütle [ä]:

il aime (ta armastab), la maison (maja), la fraise (maasikas), jamais (mitte kunagi), mais (aga), frais (värske).

8

Heli [ä] (IPA: [ɛ]) kõlab prantsuse keeles natuke rohkem e moodi kui eesti keeles. See võib olla pikk või lühike.

pikk [ɛ:]: la mer (meri), la terre (maa), la chair (liha)

lühike [ɛ]: mais (aga), il est (ta on)

9

e hääldatakse kas [ə] või [e] või [ä]. Kui kriips on peal, siis on hääldamine lihtne, muidu sõltub hääldamine selle e naabritähtedest.

é : hääldatakse alati [e] : général (üldine), méchant (kuri), (sündinud)

è ja ê hääldatakse alati [ɛ]: bête (loll), la fenêtre (aken), la mère (ema), la tête (pea).

Kui kriipsu pole, siis sõltub hääldamine naabritähtedest: le cerf (hirv), belle (kaunis), besoin (vajalik).

10

e (ilma kriipsuta) sõna lõpus kaob ära või on tumm ([ə]).

la tasse (tass), le fromage (juust), la mode (mood), la masse (mass, hulk)

11

er sõna lõpus hääldatakse [ee] (pikk e nagu Eesti)

aimer (armastama), manger (sööma), nager (ujuma), fumer (suitsetama)

12

et sõna lõpus hääldatakse [ä] (lühike ä nagu ämm)

le buffet (büffee), le bonnet (müts), le fumet (lõhn, maik), le fouet (vispel)

13

ent sõna lõpus hääldatakse [ə] siis ,kui tegemist on tegusõna kolmanda mitmuse vormiga. Muidu hääldatakse [ɑ̃] (kehtivad reeglid 21 ja 27).

[ə] : ils mangent (nad söövad), ils aiment (nad armastavad)

[ɑ̃] : le couvent (kloster), souvent (tihti), le vent (tuul)

14

Pane tähele, et et ja est on kaks erinevat sõna.

et tähendab „ja“ (selle hääldamine on muide erand reeglile 12)

est tähendab „(ta) on“ (ainsuse kolmas vorm tegusõnast être (olema))

15

u hääldatakse [ü] (siis, kui see pole teise täishäälikuga koos):

le bureau (büroo), la nature (loodus), le bus (buss), la rue (tänav), le mur (sein, müür), le jus (mahl), le sucre (suhkur).

16

ou hääldatakse [u] :

le jour (päev), toujours (alati), le journal (päevik, ajaleht), le cours (kursus, koolitund), l’amour (armastus), rouge (punane), tout (kõik, täitsa), fou (hull).

17

ui hääldatakse [wi] :

la nuit (öö), le bruit (hääl, kära), la cuisine (köök), je cuis (ma keedan) la suite (järg, tagajärg, rida, kord, saatjaskond),

18

eu hääldatakse [ø] või [œ]

[ø] (kinnine ö) le pneu (rehv), le feu (tuli), je veux (ma tahan)

[œ] (lahtine ö) la fleur (lill), le beurre (või), neuf (üheksa), le professeur (õpetaja)

19

au hääldatakse [o]

un autre (keegi teine), automatique (automaatne), un auteur (autor)

20

eau hääldatakse samuti [o], sest e ühineb au-ga.

un bateau (laev), une eau (vesi).

21

Nasaalseid täishäälikuid on see kuulus väljakutse prantsuse keele algajale. Nasaliseerumine toimub siis, kui täishäälikule (a, e, i, o, u) järgneb n või m. Täishäälik ja sellele järgnev n (või m) „sulavad kokku“.

Täishäälikud a ja e sulavad täpselt samamoodi kokku. an ja en hääldatakse täpselt samamoodi. Nii, et nasaalseid täishäälikuid on neli:

[ɔ̃] (on) on nagu [oo], mis käib läbi nina. Nt. le bon ton (hea toon), bonjour (tere / head päeva), le bonbon (komm).

[ɑ̃] (an, en) on nagu [o], mis käib läbi nina. Nt. la tante (tädi) või le vent (tuul), dans (sees).

[ɛ̃] (in) on nagu [ä], mis käib läbi nina. Nt. le vin (vein) või information (informatsioon).

[œ̃] (un) on nagu [œ], mis käib läbi nina. Nt. le parfum (parfüm) või lundi (esmaspäev).

22

Ma ütlesin, et nasaliseerumise toimub siis, kui täishäälikule järgneb n. Aga siin on üks oluline lisareegel: nasaliseerumine jääb ära siis, kui n-ile järgneb täishäälik või teine n.

bonne nuit (head ööd), bon appétit (head isu), anorexie (anoreksia)

une année (aasta) un animal (loom)

23

Tuletan meelde, et nasaliseerumine jääb ära siis, kui un järel on täishäälik 22.

Sellepärast on meessoost artikkel un nasaalne, aga sama artikkel naissoost une ei ole:

un (u ja n sulavad kokku ja nasaliseeruvad)

une (nasaliseerumine jääb ära, sellepärast kehtib tavaline reegel u kohta, nimelt et seda hääldatakse [ü])

24

c hääldatakse (1) tavaliselt [k] aga (2) [s] siis, kui järgneb e, i või y. qu hääldatakse alati [k].

ceci (see siin) le cacao (kakao) le coca (Cocal Cola) le car (reisibuss) le cas (reisibuss) le con (lollpea) le coq (kukk) le calmar (kalmaar) le coquelicot (moon)

25

ç hääldatakse alati [s]. Seda kasutataksegi siis kui tavaline c kõlaks k.

la leçon (lektsioon), le reçu (receipt), le maçon (müüriladuja).

26

ch hääldatakse alati [š] (ja mitte kunagi [tš]).

le chat (kass), le chocolat (šokolaad), la machine (masin), chic (šikk), le cochon (siga), la mouche (kärbes), le chou (kapsas), la choucroute (hapukapsas).

27

t, s või x sõna lõpus kaovad ära (neid ei hääldata).

le chat (kass), le bas (sukk), la noix (pähkel)

28

gt või lt sõna lõpus : g ja l liituvad t-ga ja kaovad sellega koos ära.

Renault, le doigt (sõrm), Charles de Foucault (prantsuse uurija, ohvitser ja preester)

29

y hääldatakse alati [i] ja mitte kunagi [ü].

le cygne (luik), le système (süsteem), le mythe (müütos)

30

Kui sa näed gn, siis ütle [nj].

le cygne (luik), magnifique (suurepärane), le Cognac (konjak), le signal (sinaal), Avignon (linn lõuna Prantsusmaal).

Ettevaatust, gn ei ole sama kui ng

31

g hääldatakse (1) [ž] siis kui järgneb e või i, aga muidu (2) [g]. Võrdle c hääldamisega24.

[ž] : la giraffe (kaelkirjak) général (üldine) le général (generaal)

[g] : le gorille (gorilla) la gamme (komplekt) grand (suur) le gourmet (gurmee)

32

gu hääldatakse [g] (s.t. u kaob ära) siis, kui järgneb e, i või y.

le guépard (gepard), le guide (giid), la guitare (kitar), la guerre (sõda), aigu (terav), Guy, Gustave (eesnimed)

33

ill hääldatakse tavaliselt [ij]. Mõlemad l-id sulavad i-ga kokku.

l’anguille (angerjas) la myrtille (mustikas) la famille (perekond) la cuillère (lusikas)

Erandid on sõnad ville (linn), mille (tuhat) ja million (miljon)

34

il (sõna lõpus ja kaashääliku taga) hääldatakse kas [i] või [il].

le persil (petersell), un outil (tööriist), subtil (subtiilne), gentil (armas, kena)

35

Heli [o] on prantsuse keeles kas lahtine või kinnine.

lahtine: je donne (ma annan), je dors (ma magan), la mort (surm)

kinnine: le dos (selg), le drone (droon), une eau (üks vesi), chaud (kuum)

36

Vahe tugevate ja nõrkade kaashäälikute vahel on prantsuse keeles oluline.

b ja p : le beurre (või), la peur (hirm), la bière (õlu), la pierre (kivi)

d ja t : le doigt (sõrm), le toit (katus), le don (annetus), le ton (toon)

g ja k : le gris (hall), le cri (hüüe),

v ja f : le feu (tuli), le vœu (soov), frais (värske), vrai (õige)