Kiri Viljandi folgi korraldajatele¶
Pühapäev, 6. september 2026
Hakkasin mõtlema, mida kirjutada Viljandi folgi korraldajatele.
Tere!
Kirjutan Eesti Taizé sõprade seltsingu nimel ühe ettepanekuga järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali lisaprogrammiks: sooviksime, et Taizé ühispalvused, mida korraldasime tänavuse folgi ajal Pauluse kirikus, oleksid järgmisel suvel osa festivali ametlikust lisaprogrammist.
Tegime seda tänavu esimest korda. Festivali nelja päeva jooksul elasime väikese seltskonnaga Viljandis omamoodi „usalduse palverännaku“ vaimus ning kutsusime kolm korda päevas folgilisi Pauluse kirikusse Taizé stiilis ühispalvusele. Kokku pidasime kaheksa palvust, millest võttis osa ligikaudu sada inimest.
Mis on ühispalvus?
Ühispalvus Taizé stiilis on oma vormilt väga lihtne ja vaikne: lühikesed, korduvalt lauldavad laulud eri keeltes, piiblitekst, eestpalved ja pikem vaikus. See ei ole jumalateenistus ühe kindla konfessiooni traditsioonis ning osalemiseks ei pea olema kirikuinimene ega teadma, kuidas „õigesti“ palvetada. Võib lihtsalt tulla, istuda, kuulata, laulda või olla vaikuses.
Just seetõttu tundub see meile hästi sobivat ka folgi keskele – pakkuma ühe väga teistsuguse ruumi, kus korraks peatuda.
Tänavune kogemus kinnitas, et sellel võiks folgil oma koht olla
Meiega palvetasid luterlased, katoliiklased, baptistid ja teiste kirikute inimesed, aga ka inimesed, kellel kirikuga peaaegu mingit kokkupuudet ei ole. Reedel ja laupäeval ühinesid meiega ka kaks dominiiklasest venda.
Eriti jäi mulle meelde üks mees, kellega olin varem folgi meeste laulutoas kohtunud. Ta oli enda sõnul kirikust kogu elu teadlikult distantsi hoidnud. Pärast palvust ütles ta mulle umbes nii:
„See pole minu maailm, aga ma saan nüüd natuke paremini aru, miks see mõnele meeldib.“
Minu meelest on see päris hea tulemus – kedagi ei ole vaja milleski veenda, aga võib tekkida uus kogemus ja natuke rohkem mõistmist.
Tore oli ka see, et kolm Saksamaalt tulnud inimest, kes Taizé traditsiooni juba tundsid, sattusid üksteisest sõltumatult meie juurde. Üks neist ütles, et oli juba kaks nädalat Eestis ringi reisinud ja leidnud eest peamiselt suletud kirikuid. Viljandisse folgile jõudes nägi ta aga avatud ustega kirikut, astus sisse ja avastas oma suureks üllatuseks, et seal algab parajasti Taizé palvus.
Just avatud kiriku mõte kõlas nende päevade jooksul korduvalt. Inimesed ütlesid meile, et neile meeldib, et keset festivali on kirik, mille uks on lahti ja kus toimub midagi, kuhu võib lihtsalt sisse astuda.
Mida annavad Taizé palvused folgile?
Muidugi kasutame meie omalt poolt natuke ka folki ära – heas mõttes. Kui Viljandisse on korraga kogunenud tuhandeid inimesi, leidub nende hulgas alati neid, kes on uudishimulikud ja astuvad sisse kogema midagi, mida nad muidu ehk kunagi otsima ei läheks.
Aga usume, et anname omalt poolt midagi ka festivalile: vaikse ja avatud ruumi keset väga intensiivset festivalipäeva ning võimaluse kogeda üht elavat Euroopa vaimulikku laulu- ja palvetraditsiooni.
Meie jaoks on oluline ka see, et me ei tule folgile lihtsalt mõneks palvuseks „esinema“. Tuleme üle Eesti kokku, elame neli päeva festivali keskel, osaleme ise folgil ning loome samal ajal Pauluse kirikus oma väikese Taizé vaimus kohtumispaiga.
Nii saavad omavahel kokku folgi kogukondlikkus, laulmine ja koosolemise rõõm ning Taizé vaikuse, lihtsuse ja usalduse vaimsus.
Seos 2027. aasta festivaliga
Nägin ka 2027. aasta festivali teema „Kolm-neli!“ tutvustust ja avatud ideevooru. Meie ettevõtmine ei haaku teemaga ehk kõige otsesemalt – meil ei ole laval artisti ega kavas „kolm-neli!“ taktimõõdus kontserti.
Küll aga tunneme ennast väga hästi ära festivali soovis keskenduda „lootusrikkale algusele ja inspireeriva eeskuju rollile pärimuse elushoidmisel“. Taizé laulud ja ühispalvuse traditsioon on samuti midagi, mis püsib elus ainult siis, kui inimesed seda koos teevad ja järgmistele edasi annavad.
Meie ettepanek
Tahaksime järgmisel suvel palvustega kindlasti jätkata ning loodame, et festival näeb neis väärtust ka oma ametliku lisaprogrammi osana.
Me ei vaja selleks lava ega suurt tehnilist produktsiooni – eelkõige tähendaks ametlikku programmi kuulumine seda, et folgilised leiaksid palvused festivali kavast ja teaksid, et ka see võimalus on nende jaoks olemas.
Kui teile tundub, et praegusel kujul see siiski festivali lisaprogrammi ei sobi, oleksin väga tänulik ka tagasiside eest, mis on puudu või mida peaksime teisiti tegema. Võib-olla leiame koos vormi, mis sobib nii festivali kui ka Taizé palvuste olemusega.
Sõbralike tervitustega
