Suur Reede 2026¶
Suur Reede, 3. aprill 2026
Tere sõbrad,
ma peaaegu ei julge seda öelda: meil läheb hästi. Maailmas on nii palju kannatusi, samal ajal kui meie elame siin nagu kuningad. Suurel reedel mäletame mehe saatust, keda ebaõiglaselt piinati ja mõrvati. Miks pidi Jeesus surema ristil nii piinarikast surma? Sest iga teine mõeldav lõpp tema loole oleks sõnumit moonutanud. Keegi ei saaks siis seda lugu tõsiselt võtta ja uskuda Jumala armastusse, rääkimata ülestõusmisse. Täitku usk ülestõusmisse iga inimese südant.
Sellega lõpetan oma tänase jutluse, nüüd asume asja kallale.
Maril läheb Tartus hästi. Ta oli jälle ajalehes, seekord Tartu Postimehes, taas oma lavanime „Dirty Mary“ all. Drag-kunst pole ilmselt minu teema ja Mari keeldus kindlalt, kui küsisin, kas peaksin etteastele tulema, aga pärast ajaleheartikli lugemist arvasin, et käbi ei kuku kännust kaugele. Loe ise kui tahad: Dirty Mary pani publiku hundiratast viskama ja kätekõverdusi tegema.
Iirisel läheb Popsidega hästi, kus ta mängib trombooni alates möödunud septembrist. Popsid on Eestis hästi tuntud oma lõbusa esinemiste poolest. Veebruaris mängis Iiris esimest korda etendusel kaasa ja sellest ajast on tal ka lubatud kanda nende iseloomulikku rohelist tunket.
Iirisel läheb hästi mitte ainult Popsidega, vaid ka koolis. Eelmisel pühapäeval kutsus ta tosin klassikaaslast oma sünnipäeva tähistama. Mind kästi mitte sekkuda ja ma taandusin oma kabinetti. Sellegipoolest kuulsin, kuidas tosinkond 18-aastast meie korteris kolm tundi suurepäraselt aega veetsid ja väga hästi käitusid. Ja ma mõtlesin: „Niikaua kui selliseid noori veel on, ei lähe maailm veel hukka.“ Kui esimesed külalised lahkusid, juhtusin olema koridoris ja sosistasin neile hüvastijättes: „Mul on hea meel, et mu tütrel on sellised sõbrad.“
Ka Lyl läheb kõike arvesse võttes hästi. Ta elab Vigalas nagu karmeliidi nunn, maailmast eraldatud, raudse enesedistsipliini ja range dieedi all. Sellest hoolimata jääb ta tänu telefonile Marile ja Iirisele tõeliseks emaks. Ja õnneks olen mina olemas, et talle toiduaineid osta ja kohale toimetada. Üleeelmisel laupäeval tuli ta neljaks päevaks Tallinna Iirise sünnipäeva tähistama. Ja ülehomme pidime kõik koos Tartusse sõitma Mari sünnipäeva tähistama, aga üleeile teatas Ly, et neli päeva Tallinnas oli juba väsitav ja Tartu sõit on veel kurnavam, seetõttu sõidame Iirisega homme ilma temata Tartusse.
Ka Linol läheb omamoodi hästi, tema ka elab natuke nagu erak. Sharifil ja minul on töö ja stressi vahel just õige tasakaal, et ei hakkaks igav. Meil on jälle üks õpipoiss, kes käib Tallinna Ülikoolis ja teeb meie juures praktikat. Aga millal leitakse keegi, kes Lino arendamist ja hooldamist jätkab ilma minuta siis kui mind enam pole, see jääb veel näha. Vaatan abitult pealt, kuidas viimase kümne aasta jooksul üks projekt teise järel algab ja jälle sureb. Viimane lugu: Ida-Belgias on vähemalt kaks kooli, mis tõesti Linot vajavad, aga isegi kui ma teeksin paar kuud koostööd nende koolidega ja me tõestaksime, et Lino suudab täita algkoolide erisoove palju odavamalt kui konkurendid (mul on peaaegu kiusatus seda teha), isegi siis ministeerium lihtsalt kehitaks õlgu, sest pole olemas ettevõtjat, kes usuks Linosse piisavalt, et mind asendada. Aga see kõik siiski ei takista mind kangekaelselt oma teed jätkamast.
Kui viitsid veel lugeda minu mõttetes, siis pakun näiteks Jookse, issi, jookse! ja Kiituslaul väsimusele.
Selle kirja saatsin e-maili teel neile, kes on minu sõprade listis.
