Tegijal juhtub

Laupäev, 31. mai 2025

Lugu Vikipedistide tülist jätkub. Vaata ka Levila uuris Vikipedistide hingeelu (üleeile) ja Tülitsemine on hea asi (2 kuud tagasi). WMEE meililistis toimus arutelu, mida saab igaüks jälgida (niikaua kui Google lubab). Ka Slack platvormil arutleme samadel teemadel, aga sinna ma kahjuks ei saa viidatagi.

Levila artikkel Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa tekitab muidugi emotsioone. Ma tunnen kaasa, sest me oleme koos istunud, matkanud, söönud, sama katuse all maganud, me oleme sõbrad.

Minu kommentarid:

  • Robert pani ette üldkoosoleku päevakorras punkt 4: „Robert teeb ülevaate ühel Eesti meediumiplatvormil avaldatud ühingu siseelu erapoolikult kajastava kirjatüki kohta.“ Haha, hea katse, Robert, aga nii lihtsalt ei saa seda artiklit vaiba alla pühkida. Kohe tuli sulle Mario appi ja viidab artiklile nii, et kõik saavad teada, milles on jutt. Mõned liikmed ju võib-olla ei teadnudki veel. Nõustun ka Sven-Erikuga, kes ei pea sellist punkti vajalikuks. Kindlasti tuleb sellest rääkida, aga mitte üldkoosolekul. Kindlasti utoopiline on, et sa saaksid selle Pandora laegast kinni panna mõne „ülevaatega“.

  • Mõnikord paistab mulle, et isegi haritud inimesed ei tea, mis on andeksandmine. Me kipume uskuda, et see on sama kui vabandamine, mis lõpude lõpus tähendaks alla andmine. Kallid sõbrad! tuletan meelde, et vabandus ja andestus on väga erinevad asjad, mida kahjuks isegi EKI viskab samasse patta. On asju, mida ei tohi vabandada ja mida peab andeks andma. Andeksandmist saab õppida.

  • Esimene samm andeks andmise teel on tunnistada, et tegijal juhtub. Seda teeb Darja Lavõgina, kes on WMEE uus liige. Viimasel üldkoosolekul otsisin temaga koos sissepääs Apparaadi tehases. Nüüd ta juba kandideerub juhatusse. Tubli oled, Daria! Sinu esimene kiri WMEE listis on lootustandev. Sven-Erik kirjutab õigesti „Väga hea, et juhatusse kandideerib värske ühingu liige, kel samas kauaaegne vikipeedia-kogemus.“ Soovin sulle Jumala õnnistust.

  • Sõnad „paskvill“ ja „šedöövre“ võtavad ilusti kokku, mida üks leer sellest artiklist arvab, aga nad on ohtlikud selles kohas. Paskvill on anonüümne, Levila artikkel pole seda. Ja ma usun, et autor soovib veel juurde õppida ega pea antud artikli oma karjääri tipuks.

  • Tunnen kaasa Madliga, kes imestab, kas tõesti on vaja „kirja panna protokollireegli, kes, kus ja millal peab tegema kniksu või kraapsu?“ Kas UCoC arendamine on vaja nii väikeses kollektiivis nagu me oleme? Nii lihtne oleks kooselu, kui igaüks saaks lihtsalt öelda „tegijal juhtub“ iga kord, kui jälle midagi juhtus. Paistab, et tegelikkus pole nii lihtne.

  • Igas kollektiivis on sul „tähenärijad“ ja „tegijad“. Juhatus peab olema piisavalt suure ja rahuliku vaimuga, et embuda ja teretada (embrace and welcome) neid kõik. Juhatus ei tohi kunagi alla andma lepituse leidmisel. Juhatus ei tohi ise kaasa kakelda. Juhatus on orkestrijuht. Kujuta ette orkestrijuht, kes mängiks ise trombooni põhjendusega, et tromboonimängijaid on vähe!

Mul on ka konkreetsed ettepanekud:

  • Luua töörühma, mille ülesanne on kohtumõistmine siis kui mõni liige kaebab UCoC rikkumist. Selle tööruhma ainus „võim“ oleks see, et nende otsused kehtivad ametliku sõnavõtuna ja saavad avalikustatud MTÜ kodulehel.

  • Tühistada Märt Põdra WMEE väljaviskamist. Tunnistada, et see oli kahetsusväärne otsus. Anda talle teist võimalust. Võib-olla Märt nõustuks isegi aidata UCoC edasitõlkimisel.

  • Kutsuda Jaanus Kangur suvepäevadele, et ta räägiks andeksandmisest töökollektiivides.

Luc