Taizé Sõpradega jälle Viru Folgil¶
Esmaspäev, 14. august 2023
Viru Folk oli jälle nii ilus! Sel aastal oli meid 35, kes olid kutsele vastanud. Sellest võiksin jälle terve artikli kirjutada nagu tegin eelmisel aastal (Taizé Sõbrad kolmandat korda Viru Folgil), aga see oleks enam-vähem sama, ja keegi ju ei maksa mulle palka kirjutamise eest.
Aga folgi poolt tellitud fotograaf Ivar Hütt tegi ühel palvusel mõned ilusad pildid, mida korraldajad lubasid mul jagada siin:
Kõik järgmised pildid on tehtud kas minu poolt või mõne osaleja poolt.
Hakkame kohale jõudma. Kõige silmapaistvam esineja sel aastal. Meie autoremondi töökoda.
Palvused olid hästi külastatud. Muidugi mitte nii, et kirik oleks puupüsti täis olnud. Aga tunduvalt rohkem kui tavalisel jumalateenistusel.
Lastel on ühispalvusel eriline roll, sest Jeesus ütleb „Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!“ Nad võivad palvuse ajal mängida, joonistada ning olla lihtsalt lapsed.
Üks tüüpiline lugu: Laupäeval pärast lõunapalvust ütlesin „Ma pakun nüüd veel, et me proovime anonüümsusest välja tulla: igaüks ütleb oma nime, kust ta tuleb, miks ta siia tuli vms. Kui ma sinu peale näitan ja sa ei soovi midagi ütelda, siis rapudad pead ja ma nätan järgmise.“ Selle peale u 3-5 inimest lausa nagu põgenesid kirikust :-)
Aga ülejäänud osalesid hea meelega tutvumisringil:
Sel aastal olid ka meie lauluproovid osa folgikavast. Pühapäevasel palvusel oli meie seltskond üsna väike, sest paljud pidid oma kodukoguduses olema. Aga nagu juhuslikult tulid mitu lauljat segakoorist Tuljak meile appi.
Hommikupalvused toimusid „jalgadel“ ja polnud „kohustuslikud“. Läksime mere äärde, lugesime piibliteksti ja ajasime juttu selle üle. Pärast palvust kutsus Tiia puudrule ja kohvile.
Laupäevases töötoas lugesin ette, mida vend Alois kirjutas oma sõnumis aastaks 2023:
Hingeelu arendamine ei tähenda teistest eraldumist, vaid see toimub eelkõige siis, kui kõnnime üheskoos nendega, kes on sarnastel otsingutel. Alustagem siis sellest, et kasvatame kristlaste nähtavat ühtsust! Muidugi mitte pelgalt selleks, et olla ise vaenuliku maailma ees tugevamad, vaid et evangeeliumi vägi saaks vabalt toimida. Me ei pea koos palvetamiseks ootama, et kõik meie teoloogilised küsimused leiaksid üksmeelse vastuse.
Kui me kohtume erinevate konfessioonide esindajatega, kohtame me mõnikord ka seisukohti, mis näivad kokku- sobimatud ja teinekord ongi seda, vähemalt ideetasandil. Selle asemel, et erinevusi rõhutada, on olemas ka teistsugune lähenemisviis: üha uuesti ja uuesti koos palvetada. Just niisugune ühtne tegutsemine võimaldab Jumala rahval liikuda ühtse usutunnistuse poole.
Ehk lubab see meil näha kirikut uute silmadega – kirik on otsekui suur pere, mille liikmed on valinud Kristuse jälgedes käies armastuse. Et olla rahutegijaiks, ei tohiks me enam keskenduda sellele, mis meid lahutab, vastasel juhul jäämegi rändama paralleelselt kulgevatele radadele, mis iial ei kohtu.
Ühel õhtul käisin kontserdil. Tahtsin näha, kuidas segakoor Tuljak laulab Dagöga koos.
Folk lõpetatud, meremuuseumi köök juba kinni, aga meie jaoks leidus ikka veel midagi süüa.
Tsitaadid meie vestlusrühmast:
Oli tore ja ilus, aitäh!
Aitäh kōigile, imetore oli teiega🙏
Aitäh, korraldajad ja osalised, nii armas ja tore oli! 🥰
See kokkutulek oli väga eriline kogemus, mida sooviks kindlasti korrata!
Ilm oli meil lausa seadusevastaselt ilus (arvestades prognoosidega).
Oli rõõm ja õnnistus teiega koos teenida! Järgmiste kordadeni!
Näeme aasta pärast, kui mitte varem ja Taevaisa päevi annab! Hoidku Jumal oma peopesa kumeruses ja paistku päike ikka selja tagant (sest muidu tulevad ju kortsud näkku😉
Koju poole sõites oli „saanud“ tunne. Õhuline, kuidagi taeva ja maa vahel. Täitsa eriline, ehk isegi Taize käigu moodi. Aitäh korraldajatele!
Kolm meditatiivset mõtisklused Taizést, mida me lugesime sel aastal:
Jeesus täis halastust. Et me saame olla sinuga koos, see on suur kingitus meile. Ja kui me veel taipame, et mitte ükski inimene on välistatud sinu halastusest ja armastusest, siis meie süda leiab rõõmu.
In a contemplative life we are looking for something that is invisible to our eyes and yet actually the only reality humans can discover: the mysterious presence of God within us.
Mõned alad siin maailmas on usu jaoks nagu kõrbed. Aga usklikud inimesed võivad enda ümber ükskõiksuse mägesid liikuma panna siis kui evangeeliumi värske elujõu neist läbi voolab.
Tagasiside külaliselt:
Oli tõesti tore, et otsustasin tütrega kirikusse palvusele tulla.
Midagi sellist ei oleks ma iial osanud Viru Folgilt oodata. Aitäh võimaluse eest tutvuda uue vaatenurgaga palvusest. Rahu tunne, mis palvuselt endaga kaasa võtsin, on minuga tänaseni. Aitäh selle eest.
Meie kristlased oleme tihti liiga endasse sulgunud! Püüame elada peidus iseenda väikestes vaimulikes mullides ega aimagi, kui suur on meie kogudus tegelikult! Aga nüüd olid 35 inimest mullist välja astunud ja Käsmu tulnud. Tore!
