Juba 30 allkirja

20.-21. mai 2023

Ma rõõmustan selle üle, et meil on juba 30 allkirja (vaata Philippe’i ja Urmase isiklik arvamus). Muidugi on see number väga väike. Näiteks üks algatus Riigikogule pealkirjaga Ärge muutke abielu mõistet korjas 3500 allkirja. Aga see oli teada. Ja ettevaatust: neid kaks numbrit ei saa võrrelda, sest too konservatiivne algatus ei küsi kas oled kristlane, sel ajal kui minu manifest on ainult kristlastele.

Sõprade tagasiside minu ringkirjale aitas mul mõelda. Siin mõned näided:

Sõber: 20 aasta pärast, kui mingit evolutsioonilist hüpet ei toimu, on areng ilmselt sealmaal, et geiprobleem on lakanud olemast. Seda praegu survega võimendada võib tähendada seda, et vastuseisu on rohkem. Iga grupi probleemid peavad ühiskonnas kõlama, aga kui palju on neid, kelle omad ei kõla? Osati tundub, et geid on esile tõstetud teiste arvelt. Kas meil peab olema fookus vaid ühes kohas? Kas Sinu arust on teised grupid saanud juba oma jao kätte?

Luc: Jah, abieluvõrdsuse teema pole tegelikult nii palju tähelepanu väärt, sest on olemas palju tõsisemaid probleeme. Mind see teema siiski vaimustab sellepärast, et see on nii lihtne lakmustest. Ja Jumal pole demokraat: Jeesus räägib, kuidas karjane näeb vaeva kasvõi üheainsa eksinud lamba pärast.

Sõber: Mina kui üldiselt leplik inimene ei pea mõistlikuks paratamatuga ‚võidelda‘. Kui abieluvõrdsus kehtestatakse, olgu nii. / Stressi vastandiks on rahu. Kas Sinu manifest loob rahu? Kas 500 võitlejat, kes tahaksid Sinu manifesti eest koos Sinuga „lahingusse minna“ suurendavad või vähendavad Sinu stressi?

Luc: Ma ei mõelnud oma manifesti võitlemiseks või lahingusse minekuna. Pigem ventiilina, et näha, kus see surve on. Ja ma nägin, et surve ilmselt on. Selline surve tuleb tolmust, mida pühiti vaiba alla. Igas ühiskonnas kogub tolm vaiba alla siis kui meil pole aega või ei viitsi tegeleda mõne küsimusega. Sellepärast tuleb seda vaipa aeg-ajalt kontrollida ja vajadusel õue viia, et seda puhtaks kloppida. Seda ei tehta toas, muidu on terve tuba tolm täis. Mõnikord ei ole sobiv hetk vaiba alla vaatamiseks. Näiteks pole mõtet seda kontrollida pühapäeval siis kui külalised juba tulemas. Seda kontrollitakse laupäeva hommikul. Minu probleem on see, et külalised ei julge tuppa tulla, sest tolm on nii paksult vaiba all, et ei saa hingata.

Sõber: Ma ei saa aru, miks seda abieluks peab nimetama. Miks ei või olla kõik samad õigused, aga ‚abielu‘ ja ‚kooselu‘?

Luc: Aga miks kasutada kaks erinevat nime sama mõiste jaoks?

Sõber: Ei ole ju sama, ühes on erisoolised, teises ei ole. Üks on ammune, teine uus - milleks uut vana nimetuse alla suruda?

Luc: Abielu mõiste areneb aja jooksul. „Ammune“ mõiste abielust kunagi lubas ühele mehele mitu naist. Et mingi mõiste on „ammune“, see pole argument. Ja järgmised näided on ka väga erinevad abielud, nad ei ole üldse „samad“ ja siiski kasutatakse nende puhul sama sõna „abielu“:

  • abielud, mis jäid ilma lasteta

  • abielud kahe erineva riigi kodanike vahel

  • abielud inimeste vahel, kes olid varem juba mõne teise inimesega abielunud

  • abielud, kus mees on joodik ja lööb oma naist ja lapsi

  • abielud, kus mees ja naine ei elagi enam koos („külastusabielud“)

  • abielud eraldi varade jagamise lepinguga

Kui mõnes seaduses on defineeritud kaks mõistet A ja B nii, et neil on samad õigused, siis ei ole põhjust neid eristada. Seda mõtlesin.

Sõber: Kuidas loob ja suurendab rahu Sinu kriitiline suhtumine kirikusse?

Luc: Ma lõpetan kirikut kritiseerimast kas (1) siis, kui ta on saanud perfektseks või (2) siis, kui ma olen temast lahkunud.

Sõber: Kuidas saab Sinu manifest kaasa aidata rahule Sinu südames, Sinu ümber ja Sinu sees? Kuidas mõjub rahule sinu soov „õppida vastu vaidlema“? Kas vastu vaidlemine suurendab rahu või kahandab seda? Suurendab või vähendab stressi?

Luc: Jah, „vastu vaidlema“ pole vist õige õppeväljund. Äkki peaksin õppima „tuvastama seda, mis mulle ei meeldi“, kuidas „kehtestada oma piire“ siis, kui teine inimene neid ületab.

Mis mulle ei meeldi

Kui sõber ja isegi mu enda naine pole minuga nõus sel delikaatsel küsimusel, siis ei ole mul probleem sellega. Vastupidi, see on ju rikastav.

Lüliti, mis pani mind selle manifesti kirjutama, oli piiskop Philippe’i artikkel. Selle üle olin pahane. Sest piiskop esindab roomakatoliku kirikut (edaspidi „Kirik“) ja ta rääkis lollusi. Eestis loetakse tema arvamusavaldust, nagu see oleks Kiriku seisukoht. Ta väidab, et „me ühineme Eesti Kirikute Nõukogu poolt ette valmistatud vastusega“. See on vale. Kirik ei saa ühineda EKNi seisukohaga (Eesti Kirikute Nõukogu seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses). Selles EKN-i tekstis on vähemalt kolm kohta, millega Kirik minu meelest ei nõustu:

  • Kirik ei pea „kõrgeimaks autoriteettekstiks“ usulise ja kõlbelise elu küsimustes „Piiblis väljendatud seisukohti“, sest meie teadmised arenevad ja kasvavad kogu aeg.

  • EKN ei saa „saavutada kirikusisene konsensus abielu, perekonna ja inimese seksuaalsuse teemadel“ ega „välja töötada ühtne ja selge seisukoht“, sest seda saab teha ainult maailma mastaabil. EKNil puudub selleks lihtsalt pädevus.

  • Kirik ei nõustu EKNi väidega, et „Homoseksuaalsus on Piibli järgi patt, mida käsitletakse nii Vanas kui Uues Testamendis ühtviisi negatiivses valguses.“

Kui piiskop palvetab, „et EV valitsus võtaks kuulda meie – ja nii paljude teiste inimeste – palvet abielumõistet mitte muuta.“, siis vähemalt 31 inimest ei palveta kaasa.

See artikkel ületas minu valupiir. See oli lüliti, mis pani mind oma manifesti kirjutama.

Näe vaeva

Noh nii. Asi selge minu jaoks. Ma kirjutasin piiskopile oma arvamuse näitasin talle oma piir.

Jälle nägin palju vaeva oma sõpradele (ja endale) seletamiseks, kust minu stress tuleb.

Jah, iga inimene peab otsustama, kuhu ta oma aega ja energia panustab.

Aga vaeva nägemine pole veel stress. Vaeva näen nagunii kogu aeg. Siin Eupenis korraldan nüüd iganädalast palvust Taizé lauludega. Detsembrist saadik otsisin kaaslast. Kogu aeg vastati mulle „Kord nädalas palvetama? Oled sa hull või? Mul pole selleks aega!“ Aga maikuu alguses vastas Monique „löön kaasa“. Leidsime aega: kolmapäeviti kell 18.30. Esimene kord olime 5 inimest. Kirjutasin kutse sõpradele ja teisel korral olime juba 12. Kolmas kord alles tuleb. Täna lähen ühe noortegrupile külla ja teen reklaami.

Nii, et praegugi raiskasin jälle oma aega selle asemel et raha teenida! ;-)

Sõber: Raha teenimine on palju raskem kui Jumala teenimine. Jumala jaoks mitte aega leida võib tervisele halvasti mõjuda.