Siis kui ma tagasi tulen

Kolmapäev, 17. mai 2023

Tere, sõbrad,

broneerisin lennupileti: kui kõik läheb hästi, siis tulen 11. juulil tagasi Eestisse.

Esimene üritus, kus lubasin osaleda, on Viru Folk, mis toimub 11.-13. augustil Käsmu külas. Kui sul see nädalavahetus veel vaba ja kui sulle meeldib laulda koos teistega, siis liitu meiega: Taizé sõbrad Viru Folgil.

Tagasitulekuga seoses hakkas mul üks mure üha enam peale tungima: Kas minu elu hakkab edasi minema täpselt nagu enne? Või kas midagi ka muutub? Kas olen midagi õppinud?

Öeldakse, et vähist lahti saamiseks tuleb selle põhjus üles leida ja kõrvaldada. Üks maovähi põhjus pidi olema pikaajaline stress. Paistab, et ma kippun mitte alati kohe sõnu leidma, kui mulle mõni asi ei meeldi ja siis neelan liiga suure tüki alla. Kas pean õppima vastu vaidlema?

Igatahes avalikustasin ma eile oma elu esimese manifesti ja ootan 500 allkirja 11. juulini: Kristlased abieluvõrdsuse eest.

See on tuline teema. Kui ma sellest manifestist Facebookis kirjutasin, rõõmustas üks sõber: „Oo, milline rõõm näha sellist seisukohavõttu!“. Aga üks teine inimene (keda ma ei tunne), vastas talle „Mattias, mine Rootsi tagasi ja võta oma belglane kaasa. Elage õnnelikult“. Ja veel üks sõber, austatud kirikuõpetaja, hoiatas Mattiast ja mind: „Soovite peale tungida ja provotseerida. Aga küllap olete lugenud kirikute ametlikke eitavaid seisukohti. Olge siis valmis ka tüliks. On seda vaja?“ Ja mina vastasin üleannetult „On vaja“ ja tsiteerisin piiblit (Lk 12:49-50).

Ma ei tea isegi, miks ma seda teen. Kas harjutan öelda, mis mulle ei meeldi? Ma kardan küll, et need 500 allkirja ei tule kokku. Meid on Eestis vähe. Aga ma tahaks vähemalt teada, kui vähe meid on. Kes viitsib, see võib lugeda Mida õppida?.

Kõige tõsisem stress minu elus Eestis on siis kui ma näen, et kirik jätab oma töö tegemata. Eestis juhtub see üsna tihti. Kiriku töö on rääkida rõõmusõnumi edasi kõikidele inimestele. Eestis räägib kirik igasugust asju, mis varjuvad ja mõnikord isegi keeravad ümber seda, mida mina pean rõõmusõnumiks.

Miks ma siis lihtsalt ei lahku kirikust? Vastus: kirikust ei saa lahkuda. Elus on kaks võimalust: sa usud rõõmusõnumisse või mitte. Kui see, mida ma siiani piiblist olen aru saanud, on vale, siis ma ei näegi põhjust elada. Selles küsimuses ei saa olla erapooletu. Kes ei vali teadlikult, see valib allateadlikult. See on eksistentsiaalne valik valguse ja pimeduse, elu ja surma vahel.

Noh. Loodame, et ma õpin veel õigel ajal, kuidas nende pingetega ümber käia!

Tervitan Belgiast

Luc

Selle kirja saatsin e-maili teel neile, kes on minu sõprade listis.

Tagasiside

Vaata Juba 30 allkirja