Tagasivaade piiblilugemislaagritele

Pühapäev, 25. september 2022

Neli korda (aastatel 2017-2020) osalesin APÜ (Avatud Piibli Ühingu) piiblilugemislaagritel. See oli ilus aeg, mis meenutas mulle mu skaudiaega ja mu külastusi Taizés. Ma ei olnud olnud päris kasvataja, selleks olin juba liiga vana. Pigem olin austatud ja armastatud „laagrionu“, kes mõtles kaasa ja aeg-ajalt huvitavaid impulsse andis.

Mäletan, et tutvustasin ennast esimesel aastal sõnadega „Mina tulen kristluse maailma teisest otsast“. Ma olen nendel laagritel palju õppinud ja palju head näinud. Ülistusmuusikaga sain just siin tuttavaks. Ja individuaalne eestpalvetamine ja õnnistamine olen siin õppinud.

Kõige huvitavam ja väärtuslikum kogemus oli ka kurb: mõnedel teoloogilistel küsimustel ei leidnud ma lepitust APÜ põhimõtetega. Juhatus palus mind 2020. aastal mitte enam anda piiblitunde. Sain aru, et olin väärõpetuste esineja, mille eest tuleb lapsi kaitsta. Siiani ei oska vist keegi sõnastada, kus ja miks täpselt meie arvamused lahku läksid. Aga seal pole midagi häbeneda, see küsimus keeb praegu kogu maailmas: kas sünodaalne Kirik on nähtavas maailmas võimalik ja kuidas see välja näeks.

Jäljed sellest ajast: