Õiglane majandus

Esmaspäev, 2. mai 2022. Milline on õiglane majandus? Ehk kust tuleb kasv ja milline on riigi roll majanduses? Milline on õiglast majandust toetav maksusüsteem? Ehk mis on minu seisukoht võimalike maksumuudatuste kohta? Mõned märkused.

Majanduslik kasv. Meil pole õigust elada üle oma võimete. Minu kasv ei tohi hävitada meie ühise koduplaneeti. Inimkond teab juba mitukümmend aastat, et me elame üle oma võimete. Inimkonna tööstuslik edu ja energia kasutamise kasv vähendab bioloogilise mitmekesisuse, soojendab kliimat ja reostab keskkonda. See toob ettearvamatu ohtusid.

Kumb oleks hullem? Maailma majanduse kokkuvarisemine või maailma elukõlbmatuks muutmine? Kui peaksin valima, siis ma ikka eelistaksin esimest. Muidugi pole kasulik paanitseda, sest keegi ei tea tuleviku. Aga võiksime siiski küsida, millist tuleviku me loodame. Ja kui minu lootus on pigem minu heaolu kui meie heaolu, siis poleks see sotsiaalne.

„Sotsiaalne“ tähendab, et minu kasv ei takista teisi kasvamast, et hoolitsen oma kaaselanikest sama palju kui iseendast.

Muidugi ei tähenda hoolitsemine, et lased kõigil juhtuda. Reeglid peavad olema. Näiteks sääsk tundub üsna mõtetu ja tülikas loom. Aga isegi sellel on oma roll looduses. Mina ka löön sääse surnuks, kui ma taban teda teol. Aga elektrilised sääselõksud või mürgitamine ei meeldi mulle. Suvel panen sääsevõrke akende ette. Lihtsalt näitan neile, kus piir on. Kui olen aias, siis tulge ja katsetage oma õnne. Aga minu magamistuppa ärge tulge.

Üks loodusseadus ütleb, et kõige tugevam kasvab. Aga teine loodusseadus ütleb: kes hävitab teisi, see sureb lõpuks ise. Igal loodusseadusel on oma tasakaalustav vastuseadus.

Kasv peab olema tasakaalus: tuleb alati küsida: kes kasvab? Kui me kasutame omanduslik tarkvarat, siis kasvavad Microsoft või Apple. Kui me kasutame Google’i või Facebooki teenuseid, siis kasvab Google või Meta. Kui me ostame Amazonist, siis kasvab Amazon. Neid peetakse tehnohiidlasteks. Tehnohiidlased hoolitsevad (huvikonflikti korral) pigem oma omanike tulu kui meie heaolu eest. Alternatiivid on olemas: LibreOffice, Mozilla, Vikipeedia, Creative Commons, Mastodon. Aga neist me ei räägi. Ei oskagi neist rääkida. Sest meid ei huvita. Me sõltume tehnohiidlastest nii tugevalt, et seda saab juba orjuseks nimetada. Me unustame seda liiga kergesti. Miks? Sest me oleme kas laisad või lollid. Laiskuse vastu aitavad reeglid. Lolluse vastu aitab kool ja avalik inforuum.

Avalik inforuum. ERR ei jaksa üksi. Peab olema ka sõltumatuid kirjanduse tootjaid. Aga „sõltumatu“ tähendab Eestis tavaliselt „rikkastest sõltuv“. Sest Eesti riik on nii pisike. Aga mida väiksem sa oled, seda julgeim ja paindlikum saad olla. See on Eesti Vabariigi eelis ja võimalus.

Eesti riik ei ole üksi. Mõttetu on iga poliitiline otsus, mis ei ole kooskõlas kogu maailma huvidega.

Kasvu kohta tuletan meelde ühe vana rahva tarkuse: Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! (Mt 6:19-20)

Iga ökosüsteemi ruutmeeter on aarde. Ja me laseme seda hävida peaaegu takistamatult.

Sotsiaalne politika peab selgesti ütlema: me piirdume riikaid. Me keelame rikkastel määrata, mis on hea ja õige. Selleks peame olema täna julgeim ja nutikaim kui kunagi varem, sest „rikkad“ on võimsamad kui kunagi varem.

• Külade elu toetamine

• Mikroettevõtluse toetamine

• Pikaajaliselt ohtlike tegevuste maksustamine:

  • Rahvatervise kaitseks. Nt. Eesti lapsed liiguvad liiga vähe: kes selle eest maksab tulevikus?

  • Looduse kaitseks. Nt Lageraie või soo kuivendamise eest peab maksma, sest loodus kannatab.

  • Sõltumatuse kaitseks ülemaailmse tehnohiidlaste eest.

• Alkoholi ja kütuse aktsiisid kõrgemaks. Põhjendatult ja süstemaatiliselt.

• Kodanikupalk. Ukraine’s Basic Income: an antidote to war