Taizé Sõbrad Käsmus ja Viru-Nigulas

19. august 2021.

Kaks nädalavahetust Taizé sõpradega on seljataga, esimene Käsmus (Viru Folgil) ja teine Viru-Nigulas (EELK lastetöö tegijatega). Jagan mõned muljed, sest tahan õelda aitäh Jumalale ja osalejatele nende ilusate päevade eest.

Lihtsalt tore on olla mitu päeva järjest koos inimestega, kes suudavad 2x päevas koos vaikida Jeesuse ees. Maha rahuneda ja Jumalaga suhelda on tegelikult üsna raske, ka kirikuinimeste jaoks. Meie ühiskonnas on vaikus ja mitte millegiga tegelemine haruldaseks nähtuseks muutunud. Üks vaimulik ütles mulle kord, et Taizé palvestiil on eestlaste jaoks „liiga kange kraam“. Aga minu kogemused sellel kuul kinnitavad, et see pole nii.

Käsmu

See teine kord Viru Folgil oli mitmes aspektides veelgi ilusam kui eelmisel aastal. Ilm oli selgesti viletsam: laupäeval sajas ja tormas. Aga seegi oli mingil määral tore, sest see sundis meid rohkem koos olla, mille töttu tiimitunne oli tugevam kui eelmine kord. Tänu halvale ilmale juhtus ka see, et osa telkijatest kolis laupäeva õhtul kirikusse magamiseks, mis oli tore elamus.

Ka see, et me seekord ööbisime ja sõime Tia juures, aitas tiimitunnet tõsta. Suured tänud Tiale, kes julges oma eluruumi avada võõrastele inimestele. Tingimused olid väga lihtsad ja seegi on kooskõlas Taizé vennaskonna põhimõtetega. Tia juures saime ka veidi tuttavaks tema kirju perega. Tema lapselapsed oleksid peaaegu ühel palvusel osalenud. Ma usun ja nägin, et see on hea, kui „kirikuinimesed“ ja „paganad“ saavad kasvõi sunniviisil veidi kokku.

Meie palvused olid seekord ka avalikult näha festivali programmis, Jääääre ja Metsatõlli kõrval (!). Püüa saavutada sellist segu mujal Eestis! Kiitus Käsmu kogudusele hea koostöö eest festivali korraldajatega.

Ja ka sel aastal osalesidki mõned festivali külastajad esimest korda elus palvusel. Ja mitu neist väljendasid, et neile väga meeldis. Enne palvust pidime ikka iga kord uuesti seletama, et see siin pole kontsert ja et vaikuse ajal mitte ehmata. Urmas ja Kätlin hoolitsesid nende eest, kes jäid hiljaks.

Muusikaline tase oli võrreldes eelmise aastaga nii parem kui ka halvem: puudusid aldihääl ja kitarr, selle eest olid meil flöödiduo ja orel. Julgen väita, et iga palvus oli ilus ja südamlik ja see oli ka võõraste jaoks tunda.

Osalejate keskmine vanus läks -tänu Marile- veidi allapoole, aga muidu oli minu eelmisel aastal tehtud prognoos („järgmisel aastal tuleb vähemalt kaks korda rohkem lauljat ja nende keskmine vanus on vähemalt poole võrra noorem“) veidi naiivne. Ma usun selgemini kui möödunud aasta: igasugune püüe, meelelahutustööstusega kaasa lüüa, on vale suund. Aga mul puudub selge plaan. Loodame, et Püha Vaim aitab meid.

Pühapäeval laulsime kõik laulud a cappella, sest kaks tiimiliiget pidid oma kogudustes teenima. Selle aasta grupipilt jäi neist kahjuks ilma.

Ja nagu ikka: palved olid loomulik osa elust, mida me nautisime selles ilusas rannakülas.

Viimane asi: pärast Viru Folgi lõpujumalateenistust mängis Mari Hiiu kandlel ja mina rääkisin palade vahel teemal „Kuidas leida ennast“.

Mitu meist tundis, et selline kokkutulek ainult 2 päeva ja ainult kord aastas on liiga vähe. Palvetame, et veel mõni kogudus Eestis kutsuks Taizé Sõpru kokku!

Viru-Nigulas Vasta mõisas

Lastetöö tegijaid olid sel aastal 30 ringi. Olime nagu suur pere, sest osalesid lapsed, noored, vanemad ja vanavanemad.

Palvused Taizé stiilis ei ole mõeldud lastele. Nooremad lapsed kogevad palvust teistmoodi. Neile antakse oma ülesanne: „Teie peate palvuse ajal siin ees olema, teie olete meile eeskuju, sest Jeesus ütleb „kui sa ei võta taevariiki vastu nagu laps, siis sa ei pääse“.

Enamus osalejatest tegeleb pühapäevakooliga. Sellepärast oli see stiil nii mõnele osalejale pigem harjumatu kogemus. Paljud olid ka mitmehäälse koorilauluga vähe kokku puutunud. Sellepärast oli muusikaline tase siin „akadeemilises“ mõttes madalam kui Käsmus. Aga see ei loe, sest palve on eesmärk, muusika on vaid tööriist. Laulud oli piisavalt ilusad ja palvused olid sügavamad ja intensiivsemad kui Käsmus. Näiteks pani Triin meid pärast hommikupalvust väikerühmades kokku ja me saime jagada nende piiblitekstide abil, mida olime palvuses kuulnud. Oli näha ja kuulda, et ka väga lihtsate vahenditega saab kogeda ilusat ühispalvust. Eriti tahan kiita kolm pereisa, kes tegid minuga enam-vähem sunniviisil oma esimese lauluproovi pärast häälemurret.

Tuletan meelde, et sel laupäeval on veel üks erakorraline võimalus palvetada Taizé lauludega: 21. august: Paldiski Palve 2021.