Viimane palvus Taizé lauludega enne sulgemist

Teisipäev, 2. märts 2021. Täna kell 18:00 algab Jaani kirikus viimane avalik palvus Taizé lauludega enne kui EV Valitsuse määratud uued piirangud hakkavad kehtima. Kuni piirangute lõpuni pead sa siis sõprade käest uurima, kas kuskil siiski mingi salajane palvus toimub. Ma palvetan poliitikute, preestrite ja kirikutöötajate eest, kellel seisab ees põnev aeg.

Järgneb minu isiklik tunnistus ja arvamus, mida ma pole kooskõlastanud teiste Taizé sõpradega.

Ma loodan, et valitsus parandab varsti oma korraldust. Sest ühine palvus ei ole meelelahutus – vastupidi, see on meelekoondamine, keskendumine Jumalale. Palvetamiseks kokku tulla on nähtav tunnistus, mis ütleb „Jumal on lõpuks ainus, kes on väärt, et me teda austame ja usaldame ilma tingimusteta.“ Muidugi toimub palve iga päeva ka siis, kui sa oled üksi. Aga kui sa mitte kunagi või liiga harva ei harrasta palvetamist teistega koos, siis kangestub sinu armastus ligimese vastu. Kui mõni rahvas ei saa sellest aru ja leiab, et Jumalat võib ignoreerida, siis on selle rahva kultuur kadumisele määratud.

Alles täna hommikul lugesin, mida näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill kirjutas Eesti Päevalehes: „…kui meie laste tunniplaanis leidub kehaline kasvatus, siis võiks sellega vähemalt samas mahus olla ka õppeaine, mille nimi oleks vaimne kasvatus (ainenimetus on tuletatud tavapärasest keha-vaimu vastandusest –me räägime vaimsest tervisest jne–, kuigi võib-olla oleks isegi täpsem hingeline kasvatus), kus õpetatakse lapsi ennetama kõikvõimalikke konfliktseid olukordi või kui need on juba juhtunud, siis neid ära tundma ja abi otsima.“

Sellised sõnad annavad lootust, et meie Valitsus saaks selle episoodi kaudu lõpuks ometi kord aru oma vastutusest vaimulike ja usuõpetajate palgamise ja koolituse osas. Usuline harimatus ja Jumalat mitte austamine on rahvale suurem oht kui sõjad ja pandeemiad. Alles siis, kui ka ilmalik võim hoolitseb rahva usu eest, võib loota, et rahvas jääb püsima ajavoogude sees.