Piiskopi jõulupühade läkitus

Laupäev, 19. detsember 2020.

Isa Philippe võtab oma Läkituses Eestimaa katoliiklastele jõulupühadeks (kolmandas lõigus) üsna selget positsiooni tuleva abielureferendumi suhtes. Küsimusele „Kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheline liit?“ vastab ta ilmselt „Jah“ (mis tähendab „Ei“ uuele kooseluseadusele).

Kui hea on näha, et Jumal on tahtnud läbi elada kõik inimese elu etapid. Tema, kes ta on valinud inimese enne maailma rajamist ja kavandanud ning loonud inimloomuse, tahtis end täielikult allutada sellele loomusele. Ta on tahtnud inimeseks saada naise ihus ja temast sündida, ta on tahtnud kasvada perekonnas, mille moodustasid mees ja naine. Ta ei pidanud nii sündima ja elama, aga ta tahtis. Kas praegusel ajal, kui me kuuleme, kuidas tahetakse lahti saada sellest, mis on inimesele nii oluline ja loomulik – et tal oleks isa ja ema –, ei teki meil vahel tahtmist küsida, kes oled sina, inimene, et mitte tahta seda, mida Jumal on endale valinud? Kes oled sina, et mitte tahta seda, mida Jumal on armastanud? Kui meie esivanemad kaotasid paradiisi, sest nad olid söönud neile keelatud puuvilja, mis saab siis meist, kui tahame lahti öelda seadusest, mis on kirjas meis enestes? Palume Jumalat, et inimene tunnetaks endas uuesti seda Jumala seadust, mis on armastuse seadus.

Ma kasutasin tema teksti väikese retoorilise harjutuse jaoks. Ainult paar lauset tuleb muuta piiskopi mõttekäigus, et jõuda vastupidisele tulemusele:

Kui hea on näha, et Jumal on tahtnud läbi elada kõik inimese elu etapid. Tema, kes ta on valinud inimese enne maailma rajamist ja kavandanud ning loonud inimloomuse, tahtis meile näidata, et see loomus ületab meie mõistuse. Ta on tahtnud inimeseks saada naise ihus ja temast sündida, ta on tahtnud kasvada perekonnas, mille isa polnud tema päris isa, kus armastuse seadus oli suurem kui looduse seadus. Ta ei pidanud nii sündima ja elama, aga ta tahtis. Kas praegusel ajal, kui me arutame psühholoogia uute teadmiste taustal, kas perekondlik eluviis kui ajaloos tekkinud eelõigus peaks jääma reserveeritud inimestele, kelle seksuaalsus on nii, nagu loodusseadus nõuab, ei teki meil vahel tahtmist küsida, kes oled sina, inimene, et mitte tahta seda, mida Jumal on endale valinud? Kes oled sina, et mitte tahta seda, mida Jumal on armastanud? Kui meie esivanemad kaotasid paradiisi, sest nad olid söönud neile keelatud puuvilja, mis saab siis meist, kui tahame lahti öelda seadusest, mis on kirjas meis enestes? Palume Jumalat, et inimene tunnetaks endas uuesti seda Jumala seadust, mis on armastuse seadus.

Minu harjutuse eesmärk on näidata, mis tähendab „kontroversne“. Kontroversne küsimus on selline, millel on kaks vastust, mis (1) välistavad üksteist ja (2) mille kohta ei ole lõplikult teada, kumb on õige, sest mõlemale vastusele leidub tõsiseltvõetavaid pooldajaid.

Kontroversset arutelu ei saa lahendada demokraatliku hääletuse kaudu. Isegi siis, kui referendumi tulemus oleks väga selge, nt. 90% vastu 10%, jääksid need 10% hääletajatest hädas ja võitleksid edasi, vajadusel isegi vägivallaga. Ainult leeridevaheline dialoog aitab jõuda konsensuseni, s.t. lahenduseni, millega mõlemad leerid saavad nõustuda.

Selles mõttes ei ole ma nõus EKRE uudisteportaalis avaldatud väidega „Ühiskond on kooseluseaduse ilmumisest saati nagunii lõhestunud ja referendum ei tekita seda juurde, vaid pigem rahustab inimesed maha, sest sellest saab teada, mida arvab ühiskonna enamus – kaotajal poolel (selleks võib olla ka “jah”-leer) tuleb lihtsalt tulemust aktsepteerida.“