Eesti loodus on ohus, sest me ei hoolitse

Teisipäev, 6. oktoober 2020

Märjamaal läks üks loodusekaitsja riigikohtusse. „Menetlusse võetud määruskaebuse andis kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar, kaebuse tegijat esindab advokaadibüroo Rask. Protsessi on rahaliselt toetanud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).“ EMA kommunikatsiooni koordinaator Linda-Mari Väli ütles „Selleks, et metsatööstus hakkaks inimesi kuulama, on inimestel vaja oma tahet selgelt väljendada. Õigem oleks muidugi see, kui kohalikud omavalitsused oma elanikke abistaksid, selle asemel, et väita, nagu poleks neil omavalitsusüksuste metsade kaitsmiseks mingeid võimalusi ega ka kohustusi kohalike elanike ees.“ (raplamaaloodushoid.ee)

18. juunil 2020 marsiti Tallinnas lageraiete vastu. Selle raames ütles Mari Laanesaar ühes intervjuus, et probleem on palju laiem. Eluhoiak, mis näeb looduses vaid ressurssi majandusliku edu saavutamiseks. Meie maailm on väärtuste kriisis.

Demonstratsiooni fookus on Eestimaa metsades toimuv rüüstamine, kuid lahendamist vajav probleem on palju, palju laiem. Süstemaatiline looduse hävitamine toimub kõikjal: ülepüük ookeanides, palmiõli istandused Indoneesias või soja Amazonases, põlevkivi kaevandused Ida-Virumaal või lageraied üle-Eesti – probleem on sama: Eluhoiak, mis näeb looduses vaid ressurssi majandusliku edu saavutamiseks. Meie maailm on väärtuste kriisis. (telegram.ee)

Loeme veel. Vaatame vastasleeri. Loeme mõned „asjalike“ inimeste sõnusid. „Jaanuaris 2018 sai Euroopast rohelise tule Eesti taastuvenergiatoetuste muutmise kava, mis lubab puidu põletamise põlevkivikateldes. See suurendab nõudlust hakkpuidu järele viiendiku võrra, tõenäoliselt kasvab ka puidu hind. Plaani vastu olid olnud nii puidusektori ettevõtjad, konkureerivad energiatootjad kui ka keskkonnakaitsjad. Oponentide kired vaibusid, kui Euroopa Komisjon nõustus toetusskeemiga, millega Eesti Energia hakkab kahes Ida-Virumaa põlevkivienergiaplokis elektri tootmiseks põletama aastas 500 000 tihumeetrit puitu.“ (eramets.ee)

Ma tunnen Mariga kaasa. Ka minule tundub, et metsade hävitamine käib Eestis murettekitavas mastaabis. Volikogu liikmete vastutus on palju suurem kui korraldada metsatöölistele tööd. Volikogu liige peaks kuulama oma südametunnistust ja otsustama selle järgi. Kas siis loodusekaitsjad nagu Mari Laanesaar on ülitundlikud tülikad inimesed, kes näevad ainult osa probleemist ja karjuvad liiga kõvasti, kui neil läheb midagi vastu karva?

Pangem tähele, et see on kontroversne põhiküsimus: kas kaitsta loodust ettevõtjate eest, või kaitsta ettevõtjaid looduskaitsjate eest? Sellel küsimusel ei saa olema täiesti selge vastus. See on usuküsimus. Meil on tegemist usulise veendumustega.

2. oktoobril kirjutas Postimees, et loodusekaitjad said toetust ühest teadlaste ühingust nimega EASAC:

Taastuvenergia arvestamise süsteem, mille toel on Eestis puidugraanulite tootmisest kujunenud miljoniäri, ei aita kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, vaid võib olukorda hullemakski teha, hoiatavad Euroopa teadlased. Esimesed märgid, et toetuste süsteem võib muutuda, on juba ilmnenud, ent lähiaastatel kasvab pelletiäri veelgi. (postimees.ee)

EASAC ei ole väike amatööride klubi:

EASAC brings together the National Academies of Science of the EU Member States, Norway, Switzerland and United Kingdom to provide independent science-based advice on important challenges for Europe. (easac.eu)

Huvitav mainida, et EASACi raport (milles kinnitatakse, et pelletseid ei tohiks nimetada taastuvaks energiatootmiseks) ilmus juba terve aasta tagasi:

Critical to this trade is the classification of woody biomass as ‘renewable energy’ and thus eligible for public subsidies. However, much scientific study on the net effect of this trend suggests that it is having the opposite effect to that expected of renewable energy, by increasing atmospheric levels of carbon dioxide for substantial periods of time. easac.eu

Loodusekaitjaid toetab ka üks teine oluline inimestegrupp: kristlased. Paavst Franciscuse enzüklopeedia Laudato si‘ kinnitab teisel taustal, et midagi on käimas valesti.

Eile edastasid üheksa organisatsiooni pöördumise, milles naad muu hulgas nõuavad keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi vallandamist. „Praeguses mahus üleraie põhjustab Eesti rahvale ökoloogilisi, majanduslikke ja kultuurilisi tagajärgi, mis on põhiseadusevastased ja vabaühenduste hinnangul vastuvõetamatud“. Üks teema selles pöördumises on see, et metsanduse arengukava (MAK) aastateks 2021-2030 on veninud juba neli aastat. „Keskkonnaminister Rene Koka (EKRE) taganemine uue metsanduse arengukava vastuvõtmisest on märk, et keskkonnaministeerium toetab jätkuvalt vaid intensiivse metsandusega jätkamist ning uue metsanduse arengukava väljatöötamise protsess on olnud farss, millega lollitatakse avalikkust ja keskkonnaorganisatsioone.“ Pöördumise esitajad on MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA), MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Tänu Loodusele, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Otse Tootjalt Tarbijale, Thara OÜ, Hingevärava Heli MTÜ, EVT Põlisrahvaste Sihtasutus ja MTÜ Maailmaparandamise Aktivistide Algatusrühm. (delfi.ee)

Aga ei ministeerium ega kohalikud omavalitsused leia, et midagi oleks käimas valesti. Sest isegi Euroopa Komisjon ju ütles, et asi on korras.

Nii, et metsaraietest on süüdi Euroopa Komisjon, mitte KOV ega ministeerium.

Ma muidugi ei ütle sellepärast „Astume Euroopa liidust välja“. Ma ütlen, et Euroopa Komisjoniga tuleb suhelda. Neile tuleb aru andma, mis siin toimub. Ja see aru andmine ka käib, EL on üsna tähelepanelik. Aga küsimus on kontroversne ja neil on kõva vastutuul. Suured võimud võitlevad lootuse ekspluateerimise poolt. Jälle jõuan selleni: Stop the greedy giants!