Alustab Taizé lauluklubi

Pühapäev, 26. jaanuar 2020.

Sel reedel (31. jaanuaril) kell 17.30 kutsun sind Taizé laule harjutama Mustamäe kirikus (Kiili 9). Ja kell 19 algab samas kohas palvus, kuhu saad oma uued oskused kohe rakendada.

Taizé lauluklubi on laulusõprade rühm, kellele meeldivad Taizé laulud nii väga, et nad tahavad neid paremini tundma õppima. Sa ei pea olema noodilugeja. Meie kohtumised on sisuliselt nagu segakoori proovid: iga häälerühm õpib oma viisi selgeks nii kauna, kuni asi kõlab kokku. Tahame seda teha edaspidi kord kuus. Juhiks olen mina nii kaua, kuni me kedagi paremat ei leia. Me oleme pigem „klubi“ kui „segakoor“, sest me ei kavatse „esineda“ otseses mõttes. Igaüks meist „esineb“ iga kord Jumala ees siis, kui laul kõlab temas või kui ta osaleb mõnel palvusel Taizé lauludega.

Veel uudised

Kolmapäeval käisin Iirisega Keila Baptistikogudusele külla. Neil toimub seal iga nädal toredaid noorteõhtud nimega Fusion Keila. Sõbralik õhkkond paistis kohe silma. Enamus osalejaid olid 16-18 aastat vana, mina olin kõige vanem. Saad ise pilli õppida ja kohe rakendada Jumala auks. Isegi mina õppisin ka oma osa kitarril. Iiris hakkab nüüd ilmselt seal käima regulaarselt. Mina mitte: ülistusmuusika pole siiski tegelikult minu asi, mulle istub rohkem vaikne palvus Taizé lauludega.

Reedel lugesin, et Islandi valitsus olevat otsustanud, et kõik religioonid on psüühikahäired (Iceland Declares All Religions Are Mental Disorders). Mul võttis natuke aega enne kui aru sain, et see oli ainult nali. Aga see nali meeldis mulle, sest ma mõtlesin: võib-olla ongi inimkonnal aeg aru saada, et Rõõmusõnum pole mingi religioon. See on palju rohkem. See kehtib kõikidele inimestele, hoolimata klassist rahvusest või religioonist. Religioonid ei ole Jumala tehtud, nad on ainult inimeste vastus Jumala armastusele. Religioonid on inimeste kultuurid, mis tulevad ja lähevad. Nad pole igavesed. Ainult Jumal on igavene. Ja me saame ainult uskuda –või siis mitte– et ta armastab meid ja ütleb meile seda Rõõmusõnumis.

Eile lõppes selle aasta Kristlaste ühtsuse palvenädal, kus katoliku kirik kutsus kristlasi palvetama ühtsuse eest. Katoliiklased teevad seda kord aastas alatest 1966. aastast. Ka Eestimaa kogudused ühinesid selle üleskutsega. Paavst Franciscus palvetas oikumeenilisel lõpujumalateenistusel, et kristlased oleksid külalislahkemad nii omavahel kui ka teiste religioonidega suheldes (Pope Francis: ‘May Week of Prayer teach us to be more hospitable‘).