Kooliaasta algus Tallinnas

Neljapäev, 20. september 2018.

Meil on nüüd mõlemad lapsed linnas. Iiris käib Tallinna Muusikakeskkoolis. See nädal olen mina lastega linnas ja Ly on Vigalas. Aga varsti olen ilmselt mina see, kes nädala sees Vigalasse jääb sel ajal kui naised käivad linnas.

Iirisel läheb üldiselt hästi uues koolis, õpetajad kiidavad teda. Söök on kehvem kui Vigalas ja lapsi on seal nii palju, et kära käib nervidele. Ja uusi sõpru tuleb ka veel leida. Need takistused võtab ta kergesti, ainult harjutamine on veel väljakutse. Mitte ainult Iirisele vaid ka vanematele: millal tuleb last suruda ja millal teda vabaks lasta? Õnneks saavad ka TMKK õpetajad hästi aru, et laps ei hakka ühes päevast teise harjutama kaks tundi päevas. Me ostsime talle elektrooniline klaver ja elav meresiga. Viimane oli tunduvalt odavam kuid toob vähemalt esialgu tunduvalt rohkem rõõmu. Erinevalt Marile on tal pikk koolitee, 40 minutit bussidega läbi linna. Siinai saatsime teda, aga tasapisi hakkab ta õppima kõik need numbrid ja peatused. Täna sõitis ta esimest korda üksi.

Mari õpib nüüd ladina keelt, sest hispaania keele kursusel polnud enam vabu kohti. Ta jäi registreerimisel 7 minutit hiljaks. Kooli kaudu oli tal ka sel aastal jälle vahetusõpilane külas. Möödunud aasta tuli Inies Lorchist, sel aastal Hanna Hannoverist. Nii elasime terve nädal viiekesi meie kolmetoalises korteris. Natuke kitsas, aga polnud midagi hullu. Nädalavahetusel tuli Hanna meiega Vigalasse ja aitas õunamahla tegemisel. 65 liitrit ühe laupäevaga, korjamisest purkideni. Ja pühapäeval läksid nad isegi jumalateenistusse. Samal ajal laulsin mina meeskooris „Hümn viinale“.

Ly areneb oma unistus keraamikakunstniku karjäärist. Viimasel ajal on ta koos tööd teinud Karin Kalmaniga ja uurib, kas saaks üürida Tallinnas väikese töötoa, kus ta saaks nädala sees tööd teha.

Mina nagu ikka töötan hullumeelselt Lino kallal ja arenen oma unistus sihtasutusest „Lino kõigile“, mis teeks müügitöö ja oleks mulle tööandjaks. Aga sinna läheb veel aega, kõigepealt töötan edasi oma klientidega Belgias. Kaks hästi makstud projekti on ootejärjekorras. Kahjuks jääb mul programmeerimiseks liiga vähe aega firma juhtimise kõrval.

Minu programmeerija Tallinnas (Tonis, keda võib nüüd nimetada teiseks meheks Lino taga) abiellus. Kuna ta naine on fotograf olid pulmad eeskujulikult korraldatud. Kolm pilti sellest päevast saat allpool näha. Ühel oleme Lyga meie auto ees, mis sõitsi esimest korda 10 aasta jooksul läbi pesutänava. Ja siis kaks pilti pruutpaarist, üks altari ja teine restorani ees.

Keramikakunstnikud omavahel

Koristamine linnakorteris

Bussidega läbi linna koolini

Tonise ja Siiri pulmad

Kodus Tallinnas