Eterniidisünnipäev

Esmaspäev, 4. juuni 2018. Minu sünnipäevaüritus läks korda! Tänulikult vaatan korraks veel tagasi. Vaata ka Ma saan 50 ja Veel mõned vabad kohad.

Mingil määral olin ma ette näinud, et enamus sõpru nagunii tulla ei saa. Ja õnneks oli mul õigus: minu meililistis on 293 aadressi. Kujuta vaid ette, et 200 inimest oleksid kohale tulnud! Lõpuks olid talgulisi täpselt üks tosin ja see oli täpselt nii palju kui vaja. Kell 16:15 oli konteiner täis ja plats eterniidist puhas! Et selline konteiner oli üldse olemas, selle eest tänan Fredi ja Priidu Vigala osavallast.

Aga see, et kõik sõbrad olid kutsutud ja oleksid võinud tulla, see oli minu jaoks tähtis ja hea. Sest esiteks poleks ma iialgi suutnud otsustada keda kutsuda ja keda mitte, ja teiseks olid tänu selle kutsele paljud sõbrad vähemalt vaimus meiega. See on oluline, sest kui sõber teab, mida sa kavatsed teha ja loodab sinuga, et asi läheks korda, see on Jumala jaoks juba täisväärt palve. Ka siis, kui soovija ise on veendund ateist. Nii vähemalt mina usun. Sest Jeesus ütleb „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!“

Kui töö oli tehtud, läksid talgulised ujuma ja kell 17 algas grilliõhtu. Kell 22 oli pidu lõppenud, telk kokku pandud ja nõud koju viidud. Üks sõber perega Tallinnast ööbis meil, lapsed mängisid veel keskööni. Järgmisel hommikul kell 8 pidid nad juba tagasiteele asuma, sest neil üks poiss osaleb XIX. Tallinna võimlemispeol „Need värvid“.

Aitäh talguslistele, külalistele, nõuandjatele ja õnnesoovijatele! Minul on elu lõpuni tore mälestus sellest päevast. Üks suur samm on tehtud Vana-Vigala Hiiküüni korrastamise projektil, nüüd on uks lahti järgmistele sammudele!