Erknerlased Vigalas

Teisipäev, 10. aprill 2018.

Dagmar kirjutas Erkneri koguduse blogis, mida nad Suurel Nädalal ja Ülestõusmispühal Vigalas tegid. Tema saksakeelne originaal on siin. Mari tõlkis kogu selle eesti keelde:

Perekond Müller sõitis lihavõttepühadeks 2018 perekond Saffre juurde Vigalasse. Lihavõteteks külma kirdesse sooja lõuna asemel? Muidugi, sest külasäik sõprade juurde on midagi väga erilist! Paar päeva nendega koos elada, mitte ainult pealtvaatajana kaugelt ja võõrana võõrast imetledes, vaid ka kaasa teha ja teiste elu jagada.

Vigala ja Erkneri kogudust ühendab partnerlus 25-aasta jagu, isiklikud sõprussuhted on tekkinud hoolimata kaugusest ja keelebarjäärist. Nagu väike õrn, aga ilus taimeke. Me olime perena esimest korda Vigalas. Lisaks vaatamisväärsustele saime osa lihtsast argipäevast ja kohtasime inimesi, kes tuttavad ajast, kui nad Erkneris käisid. Põhikoolis kohtasime muusikaõpetajat ja organisti Ailit ning ta andis meile ühe pisikese privaatse kontserdi igasugustel folkloorsetel pillidel.

Sirje juures olime teele kutsutud, külastades tema ürditalu.

Ly ja Luc matkasid meiega läbi kogu Vana-Vigala, mini-poe, raamatukogu, põhikooli ja kutsekooliga, ning näitasid meile ujumiskohta jõe ääres ja Näljamüüri. Iirise- ja Luciga külastasime muusikakooli ja seejärel Märjamaa ujulasse.

Saffred näitasid meile oma tähtsaimaid kohti Tallinnas, aega leidus Mendelssohni „Christuse“ oratooriumi ja uisutamise jaoks, vanalinna ringkäigu ja laululava jaoks, liulaskmiseks kinnikülmunud Läänemerel ja merevaatega kohvikus söömiseks.

Mari nõustas meid magusa ostmise juures. Iiris õpetas meile eestikeelseid numbreid ja aitas hääldada paljusid sõnu mitmete topeltvokaalidega. Ja me värvisime täiesti traditsioonilisel viisil eesti pühademune.

Kivi-Vigala kirikus tähistasime Ülestõusmispüha. Sõpruse märgiks süütasid tüdrukud mõlematele kogudustele pühendatud küünlad, millest Erkneri-kirjaga küünal edaspidigi Vigalas jumalateenistustel süüdatakse ning Vigala-kirjaga küünla Erknerisse kaasa võtsime. Nii saame pühapäeviti jumalateenistustel üksteisele mõelda.

Pärast jumalateenistust ühises söögilauas kogudusemajas oli aega kohtumisteks ja vestlusteks. Vahetati tervitusi. Meenutasime Thomas Hübert’i, kes partnerlussuhte Vigala kogudusega sõlmis ja seda hoidis, kes käis veel möödunud aastalgi Vigalas ning kelle surm 2017. aasta novembris meid kõiki ühevõrra puudutas.

Nii me siis jutustasime asjadest, mis meid kui kogudust rõõmustab ja liigutab. Luc tõlkis eesti keelest saksa keelde, osad vestlused olid võimalikud ka inglise keeles.

Tänulikult pöördusime me sellelt külaskäigult tagasi. Tänud külalislahkuse eest, kõike seda ellu kaasa võtta ja jagada. Meie koguduse keskuses juuakse nüüd jälle Sirje taimeteesid - me tõime kaasa uue tagavara. Tulge ja proovige: tee on väga maitsev!