Reede, 26. jaanuar 2018

Misasja?! Mida ma seal loen? „Edaspidi kasvab rahvastik ainult Tallinnas ja Maardus, väikelinnadele prognoositakse drastilist elanike arvu langust. Linnajuhid ei taha seda uskuda ning paljud teevad roosilisi plaane lootuses end kriisist mööda kavaldada. Vaata, millistena väikelinnade linnapead tulevikku ette kujutavad. Kuhu rajatakse promenaadid, tunnelid, uued sadamad? Milline linn loodab oma kooli näha Baltimaade viie parima seas? Vaata unistusi kas kaardilt (kliki linna nimel) või loe.“ (Rein Sikk, Vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel, 13.01.2018, 11:15)

Eesti rahvas on jah jagatud kaheks:

1. Need, kes usuvad, et linnastumine on vältimatu ja sellega tuleb leppida

2. Meie, kes me usume, et linnastumine on halb asi, mille vastu tuleb välja astuda

Ma tõlgin Siku sissejuhatus teisele leerile:

Paljud väikelinnajuhid teevad julgeid plaane ega anna alla prognoosidele, mis ennustavad kriisi või seda, et edaspidi kasvab rahvastik ainult Tallinnas ja Maardus. Suurlinnalased ei saa arugi kui nad näevad väikelinnade linnapeade tulevikkuplaane.

Ei, mul pole midagi selle vastu, kui kaasinimene asub teises usukoolis. Aga mind ärritub, kui ta väljendab ennast nagu tõde oleks tema käes, nagu poleks tegemist usuküsimusega.