Sügised talverõõmud

Kolmapäev, 1. november 2017

Tere sõbrad,

tervitan teid Eupenist, kus ma veedan 2 nädalat oma klientide, ema, venna ja õe lähedal. Ly on samal ajal Iirisega Vigalas, Mari peab Tallinnas üksi hakkama saama. Ja mina pean kirjutama ilma, et nad saaksid minu keelevigu paradada…

Enne, kui tulin, sain veel talverõõme nautida. Üle öö oli Vigalas 6 cm lund sadanud. Oli koolivaheaeg ja Mari oli kodus. Iiris pani meid lumememme ehitama:

See lumememm oli pühapäeva õhtul isegi veel alles, et Mariga ja minuga hüvasti jätta.

Kusjuures polnud läinud nädal aegagi sellest päevast, mil me alles viimased 374 kg õunu aiast koristasime ja siidrivabrikusse viisimie:

Nende kahe nädala jooksul siin Belgias on mul küll paar kohtumist klientidega, aga seekord ei jää mul ilmselt palju aega töötamiseks. Ema tervis on lagunemas ja septembri algusest saadik elab ta vanadekodus. Maja, milles mu vanemad on 50 aastat koos elanud, läheb arvatavasti müüki, sest keegi meist lastest ei taha seda endale. Sellepärast on seekord minu peamine tegevus: olla temaga koos ja aidata asju ajada. Eile jalutasime vanadekodust majani (1 km kolme puhkepeatusega) ja siis alustasime esimest töösessiooni: tõstsime raamatuid riiulitest kastidesse. Mõned üksikud tahab ta vanadekoju kaasa võtta, kõik teised kingime ära. Tänaseks kutsusin esimesed sõbrad külla, kellele ma ütlesin „Võtke kaasa, mida tahate, andke raha nii palju, kui ise arvate“.

Tegelikult oli minu ema seda tööd juba varem alustanud, alates isa surmast. Aga ta on seda siiani üksi teinud, sest minu vend ja õde ei suuda teda selles aidata. Nad lähevad kohe temaga riidu, sest ema on kangekaelne ja otsekohene inimene. Näiteks eile ei tulnud sellest raamatute sorteerimisest tegelikult väga palju välja, sest ema otsustas, et külmutuskapis olevad juurviljad ja liha tuleb ära teha enne, kui nad untsu lähevad. Kui ütlen, et minu õel ja vennal puudub kannatus sellistes olukordades, siis pean lisama, et neil ei ole sellepärast armastusest puudu. Vend on hea projektijuht, ilma temata poleks ma suuteline otsustama, ning õde tuli spetsiaalselt Bordeaux’ist kohale. Mõlevad aitavad sama palju kui mina, igaüks oma võimaluste piires.

Siin väikeses Ida-Belgia pealinnas räägitakse küll halloweenist, aga peetakse 1. novembril peamiselt pühakutepäeva. Kuna see on riiklik püha, siis kasutatakse ära vaba päeva ja hakatakse pärast lõunat juba järgmist päeva pidama, nimelt hingedepäeva. Kirikutes loetakse nimepidi üles kõik koguduse liikmed, kes surid möödunud aasta jooksul. Ja pärast minnakse kalmistul oma lahkunute esivanemate ja sõprade haudasid vaatama. See on ka meie tänane plaan.

Mis on sõber? Sõber on see, kellele sa tunned kaasa ja kellele sa soovid head. Need on sõpruse olulised tunnusmärgud. Et teie uskumused ja visioonid on erinevad, et te vahest kaklete ühiskondlikel teemadel, see ei peaks teid takistama sõbraks olemast. See on minu kokkuvõte, kui ma vaatan tagasi sellele, mida ma olen viimaste kuude jooksul kirjutanud:

Aga nüüd jätan teid. Loodan, et te pole seda kõike oma tööajal lugenud! Tervitades

Luc