Usukoolitus Vigalas

Laupäev, 21. oktoober 2017.

Täna oli (nagu kuulutatud) selline üritus, millest loodetavasti tekib uus traditsioon. Vigala koguduse juhatus oli kutsunud Vallo Ehasalu rääkima teemal „Mis on luterlus ja kes me luterlased oleme?“

Alustasime seda päeva kell 11 kirikus jumalateenistusega. Vallo jutlustas, kuidas esimene kogudus oli üks hing ja et neil oli kõik koos. Laulis Vändra koguduse naiskoor ega lasknud ennast häirida tempudest, millega uus helividin üllatas. Seejärel läksime kogudusemajja, sõime, saime omavahel tuttavaks. Peale Vigala koguduse inimeste osalesid külalised Vändra, Audru, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu Eliisabeti kogudustest.

Siis kuulasime, mida Vallol oli rääkida. Vallo oskab hästi seletada ajaloolisi arenguid. Saime korraliku pilgu heita Luterluse ajaloole. Vähemalt mina õppisin palju uut. Näiteks seletas ta, kuidas me teame, milliseid raamatuid J.S. Bach oli lugenud. Või näiteks konkordia raamatust polnud ma varem kuulnudki.

Huvi oleks jätkunud veel üheks tunniks, aga kell sundis meid edasi liikuma. Vändra inimesed pidid lahkuma, selle tõttu jäid nad sellest ilma, mis nüüd järgnes: Vallo küsis: „Kas on küsimusi?“. Vana nali ütleb, et nende kolme sõnaga saab oma kuulajaid vaikima panna. Täna see ei läinud läbi. Meil oli liiga palju küsimusi, tahtsime kuulata Vallo arvamust tänapäevase Luterluse kohta, sealhulgas ka väga kuumad teemad, mis kutsusid ette tuliseid sõnavõtte, mida Kristiina lõpuks pidi range sõnaga katkestama.

Tore oli kokku saada naaberkogudustega ja uusi kontakte luua. Ma loodan, et sama seltskond hakkab nüüd regulaarselt kokku saama, et oma usku ja kogudusetööd edasi harida. Elukestev õpe peaks olema normaalne ka kirikus. Muidugi vahelduva lektoriga ja ka teistele praostkonna koguduseliikmetele. Aitäh Vigala koguduse juhatusele, kes võttis ette ja tegi esimese sammu!