Enesele sulgenud rahvakultuur

Laupäev, 3. juuni 2017. Täna tutvustasid Märjamaa lapsed erinevaid eesti rahva pühi. Näiteks mis on vastlapäev, suvisted, jaanipäev jne. Sisuliselt oli see ilmselt kokkuvõte BERTA andmebaasist.

Berta ütleb praegu Vastlapäeva kohta:

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.

Minu muudatusettepanek:

Eesti nimetus „Vastlapäev“ tuleb saksa keelest „Fastnacht“ (paastuöö, s.t. viimane öö enne paastu). Kristlikus kirikus lõpetab Vastlapäev jõuludega alanud talvise rõõmuaja ja alustab suurt paastu- või passiooniaega, mis kestab ülestõusmispühadeni. Kuni 1967. aastani kehtis katolikus kirikus paastuajal lihasöömise keeld, millest tuleb vastlapäeva teine nimi „Karneval“. Seda peetakse suurte lõbutsemistega näiteks Saksamaal (katoliikliku taustaga osamaades) või Brasiilias. Karnevali rongkäigudes on säilinud ennekristlikud traditsioonid, millega aeti minema talve vaime.

Mis mulle praeguses tekstis ei meeldi: näiteks teine sõna („lõpetas“) on minevikus ja tekitab mulje, nagu tegemist on asjadega, mis täna enam ei kehti. See on nagu vaimne aed omaenda rahva kultuuri ümber, see nagu hoiatab vaatamast, mida teised rahvad teevad. Või kas sealiha söömine ja vurr on siis tõesti peamine asi, mis kristliku kombestikust on püsinud eesti rahva kultuuris? Lubage, et ma naeran! Selline väide nagu ütleb, et pole vajagi vaatama sinna aia taha, seal pole midagi huvitavat.

Eesti rahvakultuur kipub olema enesele suletud ja Berta andmebaas võiks aidata sellest hoiakust vabaneda. Muidugi on veel palju teha. Vastlapäev on ainult esimene näide, mis mulle ette tuli. Näiteks Suviste artikkel jätab mainimata, mida kristlased sel päeval peavad…

Uudised tänasest päevast: