Kirik ja haldusreform

Ats Joorits: Kirik tahab haldusreformi kaudu inimeste ellu hiilida

Ats Joorits toob näiteid, kuidas kiriku vastutus suureneb siis kui riik ei hoolitse inimeste eest. Samuti ta kahtlustab, et EELK oleks usaldusväärne organisatsioon. Tsitaat:

(…) kerkib (…) küsimus sellest, kas nii jäik ja vanamoeline kirik üldse saabki olla moodsale riigile partneriks? Piisab, kui sirvida EELK karjasekirju, lugeda Eesti Kiriku väljaandeid ja tutvuda kirikujuhtide seisukohtadega, et tekiksid kahtlused. Üleriigiliselt toimuvatel sinoditel kannavad kiriku tippjuhid kiriku seisukohti praostkondadesse ja kogudustesse. Nii ütles piiskop Joel Luhamets Saarte sinodil, et ”kiriku seisukoht homoseksuaalsusesse ja selle praktiseerimisse on, et see on patt” (Eesti Kirik, 05.04.2017, veebiväljaanne). Just neil päevil, mil Inglismaal ja Saksamaal on riik rehabiliteerinud kõik homoseksualismis süüdimõistetud, juhindub meie kirik jätkuvalt nõukogude aja kriminaalkoodeksist. Patt! Piiskop Luhamets rääkis sinodil ka sellest, et kirikus on endiselt neid, kes ei poolda naiste ordineerimist. Märkimisväärne on ka see, et ajal, kui avalik-õiguslikus sektoris ja ilmalikus elus peetaks võrdset soolist esindatust normiks, siis kirikuhierarhia juhtkonnas laiemalt nii ei arvata. EELK Piiskopliku Nõukogu 21 liikme hulgas, näiteks, pole ühtegi naist.

Just: nii jäik ja vanamoeline organisaatsioon ei saagi hakkama.

Erinevalt Atsule arvan mina, et EELK hakkabki muutuma. EELK hakkab selgemini ütlema, et naisordinatsiooni vastu olemine pole kristlik, et vaimulikud on inimesed, et „patt“ ei tähenda „süü“, et Jumala Sõna sai lihaks, mitte raamatuks jne.

Tegelikult pole tähtis, kas riik läheb kristlikumaks või kiriku juhatus paindlikumaks, tulemus on sama. Isegi siis kui ma eksin (kui EELK kui organisatsioon ei muutu ja sureb), siis tekib lihtsalt uus organisatsioon sama eesmärgiga: õpetada kristliku rõõmusõnumi Eesti rahvale. Jumal on olemas ja teda tuleb austada, muidu lõpeb minu ligimesarmastus seal kus minu isiklik huvi lõpeb. Küsimus on selles, kas igal inimesel on õigus olla rõõmus ja elada rahus või mitte, kas rikkad ja tugevad peavad hoolitsema vaeste ja nõrgade eest või mitte. Tõstkem häält need kes vastavad Jah ja ärgem laskem valitseda neil kes vastavad Ei.