Vigala valla haridusvõrgu ümberkorraldamisest

Pühapäev, 28. veebruar 2016.

Minu vastus Martin Andrelleri eelnõule.

Ma pole selle eelnõuga nõus ja teen olukorra lahendamiseks ettepaneku, et mõlema koolides moodustatakse liitklassid 1.-3. klass, 4.-6. klass ja 7.-9. klass. Nii saavad mõlemad koolid edasi töötada, sest igas klassis on jälle üle 10 õpilast.

Muidugi on ka see kurb otsus, sest vähemalt 2 õpetaja ametikohta läheb vallast ära.

Küla kooli tegevuse lõpetamine mõjutab pöördumatult selle küla elu ja suureneb väljaränne veelgi. Nii riigi kui ka Euroopa tasemel ollakse ühel nõul, et väljaränne tuleb pidurdada.

Belgias pannakse väike külakool kinni siis kui külas on vähem kui 12 last (kes käivad 1. kuni 6. klassi). Nii võib juhtuda, et kool koosnebki ainult ühes klassist. Aga 1-6 klassis on Kivi-Vigalas 25 ja Vana-Vigalas 30 last. Nii et mõlemad Vigala valla koolid on Belgia väikekooliga võrreldes veel suured! Ja meie tahame alla andma ja neid kokku panna?!

Ma usun, et kolmesed liitklassid on täiesti mõeldavad ja teostatavad.

Veel üks argument, miks Vana-Vigala PK kinni panemine oleks viga: erivajadustega inimeste haridus on selgesti jätkusuutlik turg. Vana-Vigala PK on Eestis juba tuntud kui HEV lastega tegelev. Siin on investeeritud rohkem kui 10 aastat tööd sellel alal. Ärimehe mõttes oleks lihtsalt loll selle investeeringu ära visata.

Lõpuks tahaksin mainida, et ka mina lugesin Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. Tundub hea dokument. Kui mina seda dokumenti lugesin, tulid mul hoopis teised ideed kui Martinile. Siin mõned lõigud, millele tahaksin tähelepanu pöörata:

  • On tarvis ka nimetada, mida siinne koolivõrgu prognoos ei sisalda. Selle eesmärk ei ole näidata seoseid prognoositavate koolide arvu ja õpetajate arvu ja/või nende töötundide vahel. Kuna see prognoos on staatiline (prognoosib tulevikku hetkel teadaoleva info põhjal), siis ei paku see välja lahendusi, kuidas praegusest koolivõrgust prognoositud koolide arvuni jõuda. See tähendab, et prognoos ei määra, kus paiknevad koolid kohalike omavalitsuste sees (millised koolid sulgeda, kus koole peaks avama või millised koolid alles jätta). Lisaks on praeguste prognooside tulemus tundlik paljude kokkulepete ja/või sotsiaalsete näitajate suhtes (näiteks põhikoolivõrgu puhul koolide täituvus ja lubatud kaugus kodust, gümnaasiumi puhul koolide täituvus ja gümnaasiumis jätkajate osakaal kogu õpilaskonnast), mille muut(u)mine toob kaasa prognoositulemuse muutumise.

  • Alahinnata ei saa ka maakoolide sotsiaalset tähendust, kuna kool on sotsiaalse te probleemide lahendaja ja seltsielu keskus. Peale selle on vaja teadvustada, et koolivõrgu tõhus ümberkorraldamine eeldab suuremaid halduskorraldusotsuseid. Ratsionaalne idee võib pahatihti takerduda ka ajalooliste küsimuste , inimeste ja/või hoonetega seotud problemaatikasse. (lk 5)

  • Eesti regionaalarengu strateegias 2020 on avalike teenuste osutamisel suure probleemina välja toodud arenguprioriteetide lühiajalisus ja kohalike omavalitsuse vähene omavaheline koostöö.