esmaspäev, 14. september 2015

Tubli poiss! Ajaloodoktorant Aro Velmet kirjutab oma artiklis põgenikekriisi käsitlemine meedias – hindeks kolm miinus (PM 10.09.2015) hea näide sellest, kuidas ja miks vale info ikkagi levib:

(…) Erukindral Ants Laaneots tõi näiteks kaks fotot, kus ühel pildil relvadega poseerinud mees teisel pildil väidetavalt põgenikku mängis. Kõnealused fotod ilmusid ka AK ekraanil rohkem kui sajale tuhandele vaatajale. (…) Laaneotsa näitega oli ainult üks probleem: see ei vastanud tõele. Päev varem raporteeris BBC, et piltidel kujutatud mees oli Laith Al Saleh, Süüria vabadusvõitleja, kellel polnud Islamiriigiga mingit pistmist. ERR reageeris eetrisse jõudnud valeinfole eeskujuliku kiirusega (…) Ent samas, kui ma päev hiljem kahe tuttava käest küsisin, kas nad AK-s Laaneotsaga tehtud lugu nägid, vastasid nad mõlemad: «Kas sa mõtled seda klippi, kus põgenikku teesklevat terroristi näidati?» Parandustest hoolimata jäi paljude vaatajate jaoks kõlama värvikas, olgugi väär fotonäide.

Veel huvitavam (kahjuks kurvas mõtes) on selle artikli kommentarid:

„Püha lihtsameelsust, sinisilmsust ja blondiinsust küll!“ – „Jarjekordne supikukk kes arvab, et ta midagi teab!“ – „Ja see noor nolk õpib doktoriks!?“ – „See, et kuskil näidati (kas kogemata või meelega) valesid fotosid, et tähenda, et terroristid koos migrantidega Euroopasse ei tule.“

Need kommentarid näitavad, et mõned inimesed on ikka väga puupead. Või et mõned ideed söövad ennast ikka väga sügavalt ajudesse. Õnneks on projektid nagu Sõbralik Eesti, mis võitlevad selle rumaluse vastu.