Vigala turbakaevandusala saab suuremaks¶
Vallalehe Juuni väljaannes lugesin, et ERA Valdus pole laisk, vaid taotles järjekordne laiendamine (allikas: keskkonnaamet.ee):
Praegused kolm alad (kokku 336 ha) liidetakse kokku, et moodustada üksainus 387 ha suure ala. 15% suurem kui ennem. Lisaks on ajaline võit, kuna uus luba taotletakse jälle 30 aastaks.
2005. aastal ilmunud artiklis Loomine või häving? (autor M. Koppel) lugesin Reemeti võitlusest meie küla looduse eest. Kokkuvõte on pigem pessimistlik. Mõned tsitaadid:
Kas olukorras, kus Eestis toimub turba liigkaevandamine ja ressursi raiskamine, on mõttekas anda välja üha uusi lubasid ning hävitada uusi rabasid? Või tuleks mõelda sobivate alternatiivsete elatusvõimaluste peale nagu ökoturism, mis üha trendikamaks muutub?
Raplamaal Vigala vallas ei peeta loodusturismi kui maal elamise viisi ja elatusvahendit millekski. Vigala vallas Tiduvere külas Pärna talus elav ettevõtja Reemet Kasekamp ideed kohaliku keskkonna väärtustamiseks valda Rohelise Energiakeskuse loomise ning loodus- ja ökoturismi arendamise näol on põrganud vastu ükskõiksuse, kadeduse ja mõistmatuse müüri.
Kui Rõuge valla vallavanem Kalvi Kõva käitub nagu peremees, on oma valla väärtused üles leidnud ning nende abil loonud vallale energiapargi imago, siis moonakaliku suhtumisega Vigala vald kaotab Illaste raba hävitamisega oma eripära ja võimaluse luua endale imago Matsalu väravana. Ja ka edaspidi vuravad turistid Vigalast mööda - Matsallu. Raba hävitamise hinnaga saab rikkaks vaid turbatööstur Jõgiste. Inimestel aga tuleb lagastatud keskkonnas edasi elada. Kaotajaks ning vaesemaks ei jää lõppkokkuvõttes ainult Vigala vald, vaid meie kõik ning Euroopa tervikuna.
Paar aastat hiljem (2005. a.) sarnased lood Eesti Päevalehes: Külaelanikud protestivad turba kaevandamise vastu. Mõned tsitaadid:
Paari inimese vastuseis Era Turba juhataja Aivar Jõgiste seostab probleeme paari kohaliku inimese suhetest tuleva vastuseisuga, mis on firma ärihuvidele piire seadnud. “Lähtusime sellest, mida riik 1995. aastal lubas. Meie jaoks on see 50 miljoni kroonise investeeringu küsimus, seda ei saa teha vaenu, viha ja lahtiste asjade peal,” ütles Jõgiste. Firma plaanib uue raba juurde ehitada ka pakketehase ning anda seeläbi tööd ligi 20 inimesele. Praegu müüdav turvas läheb põhiosas Hollandi ja Belgia taimekasvatajatele.
Illaste raba põhjaosa piirneb Natura 2000 eelvalikualaga, mis on kaitse all just metsise mängu pärast. Kuhu Euroopa Liidu looduskaitse alla kuuluva Natura ala eraldav piir täpselt tõmmatakse, sõltub Raplamaa keskkonnateenistuse juhataja Hetti Kase sõnul samuti keskkonnamõjude hindamisest. Praegu käib teine keskkonna-mõjude hindamine ning alles siis teeb Kask lõpliku otsuse, kas anda kaevandamisluba või mitte. Siiski on tema sõnul Illaste raba eest võitlemisega veidi hiljaks jäädud. “Oleme kõik vähegi väärtusliku kaitse alla võtnud, aga Illaste raba sinna alla ei kuulu,” ütles Kask. “Kaitse alla võtmiseks kaalutakse loodusväärtusi. Rabasid on meil palju, aga seal peab olema midagi erandlikku, teistmoodi.”
“Suusõnaliselt on oma küla inimesed raudselt selle vastu, sest kaevandamine on vaid väikese grupi huvides,” ütles Tiduvere külavanem Jaan Kuusik.
Turbamaardla on keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialisti Herdis Fridolini sõnul tõesti raba suhtes pöördumatu tegevus. “Kui täpne olla, siis sadade või tuhandete aastate pärast võib seal raba ka taastunud olla,” ütles ta. Üldisteks piiranguteks ongi tema sõnul keskkonnamõju hindamise nõue. “Kasutatud raba pole korda tehtud. Nad närivad raba ära, meie peame aga siia elama jääma,” lisas ta.
Ja keegi ei vaidle vastu. Isegi Reemet enam mitte.
Juhuslikult loevad just tänasel päeval katoliiklased ümber maailma piiblist selline lugu:
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle. Küllap te tunnete nad ära nende viljast! (Mateuse 7,15-20)
Kumb on siin see valeprohvet? Reemet Kasekamp või Aivar Jõgiste? Looduskaitsjad või ettevõtjad?
Siin külas armastatakse ettevõtjaid, sest nemad vähemalt teevad midagi, nad võtavad midagi ette, nad on tublid. Kas turba kaevandamine kahjustab meie lootust või mitte, see on juba usuküsimus, selle üle ei räägita.
Aga kui Reemet on hull, siis ta ikkagi pole ainuke isegi siin Eestis:
Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sai loodud 2009. aastal „eesmärgiga seista heaperemeheliku maavarakasutuse eest ning tasakaalustada maavarade kasutamisega tehtavaid otsuseid.“
