Vabandus ja andestus¶
Huvitav, miks inimesed ei tee vahet vabanduse ja andestuse vahel. Kogu aeg aetakse neid kaht mõistet segamini. Isegi Eesti Keele Instituut eitab nende erinevus.
Õpilane puudub koolis ja teda kahlustatakse poppi tegemisest, aga tegelikult oli ta hoopis haige. Kui asi selgub järgmisel päeval, siis öeldakse, et õpilane palub vabandust ja õpetaja vabandab teda. Õpetaja poolt antud vabandus ütleb õpilasele: „sa tegid õigesti, et sa koju jäid“.
Teine näide. Nooruk valetab oma vanematele ja jääb vahele, aga siis ta kahetseb seda ja lubab, et ta seda enam ei tee. Siiski ei saa teda ju vabandada, me ei saa talle öelda „sa tegid õigesti“. Ta ju ise tunnistab oma süü ja kahetseb seda. Siin saab ainult andeks anda, mitte vabandada.
Andestamine tähendab, et süüdlane on teada ja kannatanu heidab armu, loobub vimma pidamisest.
Vabandamine tähendab, et kahtlusealune saab süüdistusest vabaks, et ta pole süüdi.
Aga ettevaatust! Minu mõttekäik on ametlikult vale! Isegi Eesti Keele Instituudi keelenõustaja väidab sõna-sõnalt, et Tegusõna vabandama tähendab ’andeks andma, andestama’ ja õigekeelsussõnaraamat defineerib, et vabandama tähendab esiteks andeks andma, teiseks andeks paluma (vigane kasutusvorm, mida keelenõustaja soovitab vältida…), ja alles kolmandal kohal õigustama (mis on minu meelest ainus õige tähendus).
EKI järgi oleks lause „Vabandage, et ma enne nii ägedaks läksin!“ sama kui „Andke andeks, et ma enne nii ägedaks läksin!“. Minu meelest on nad väga erinevad. Esimesel korral kaitsed sa ennast võimaliku süüdistuse vastu, sa ütled „See polnud minu süü, et ma ägedaks läksin; see oli õigustatud reaktsioon, ma ei kahetse“, teisel korral ütled „Ma kahetsen, et ma ägedaks läksin ja loodan, et te mulle seda väga pahaks ei võta“.
Kallid EKI töötajad! Palun vaadake need kaks sõnad üle. Teil on suur vastutus. Minu meelest oleks nende eristamine oluline, sest „sõnade taga on ka tegelikud tunnetuslikud protsessid, mis peaks inimeste vahelise leppimise mentaalseid samme kirjeldama“ (nii sõnastas Märt minu mure). Just praegustel aegadel juhtuvad asjad, mida ei tohi vabandada, aga mis ometi juhtusid ja millega tuleb leppida. Leppimine on peamine poliitikute ülesanne. Kuidas saame rahus koos elada, kui me ei näe vahet andestuse ja vabanduse vahel?
Kolmas vorm¶
Ja see pole kõik. On olemas kolmas vorm, mida keelenõustaja soovitab mitte kasutada. Vaatame seda kasutusvormi veidi lähemalt.
Näiteks oli minu sõber lubanud tulla minuga mõnele koosolekule, aga pool tundi enne alguse saadab ta SMSi „Ei jõua koosolekule. Vabandan.“ või Eesti Energia rikketelefonitädi ütleb „Oleme teadlikud katkestustest Raplamaal Vigalas. Vabandame.“
Keelenõustaja järgi oleks minu sõber pidanud kirjutama Vabanda ja telefonitädi oleks pidanud öelda Vabandage. Aga selle asemel kastuasid nad esimest isiku, ütlevad mina vabandan ja meie vabandame. Grammatilises mõttes nad ei palugi minult vabandust, vaid vabandavad ennast ise. See on ebaviisakas ja mõttetu, sest ennast ise vabandada saad näiteks vanglast (kui sul veab), aga mitte teiste inimeste süüdistusest; süüdistusest pääsed valla ainult nende nõusolekuga.
Üks olukord õigustab siiski seda kolmast vormi, näiteks alguses mainitud õpilane, kes toob arstitõendi. Kui jutt on puhtalt administratiivsest protsessist, keegi pole teda süüdistanud ja ta lihtsalt teeb seda, mida protseduur selles olukorras nõuab, siis ta võib öelda „ma vabandan (ennast selle arstitõendiga)“.
Nii et kõik kolm vormid on õigustatud, aga väga erinevad:
(1) „Anna andeks!“ tähendab „Ma tunnistan oma süü üles, ma kahetsen ja püüan järgmisel korral paremini teha, sina palun ära pahanda, ära vea pika vimma minu vastu.“
(2) „Vabanda!“ tähendab „Mina olen süütu, ära mind süüdista, mul on korralik põhjendus miks ma nii tegin ja ma palun, et sa kinnitad seda.“
„Vabandan!“ on tavaliselt ebaviisakas ja mõttetu.
Kui ma kuulen (2) või isegi (3) mõnes olukorras, kus inimene peaks tegelikult kasutama (1), siis tahan küll mõnikord vastata „Ei anna ma sulle andeks enne, kui sina oma süü üles tunnistad!“
Ka teistes keeltes¶
Asi pole ainult eesti keeles nii. Ka teistes keeltest aetakse vabandust ja andestust tihti segamini.
fr |
de |
et |
en |
|---|---|---|---|
excuser |
entschuldigen |
vabandama |
excuse, apologize |
pardonner |
verzeihen, vergeben |
andeks andma |
forgive, pardon |
Näided¶
Andrus Ansip kasutas kolmas vorm, kui teda süüdistati Reformierakonna rahastamisskandaalis (err.ee 15.11.2012). Arvamustoimetaja Rain Kooli oleks ilmselt tahtnud, et Antsip tunnistaks mõni süü või näitaks vähemalt veidi kahetsust. Aga oma küsimuses kasutas ta vale vormi. Antsip ei pidanud vabandust paluma, vaid ainult (ennast) vabandama. Kaval Antsip kasutas olukord ära. Tema lakooniline „Jah vabandan“ tähendab „see skandaal pole minu süü, lõpetage mind süüdistamast“.
Jürgen Ligi seevastu oskas õigesti vabandust paluda, kui ta pärast trahvi saamist Facebookis kirjutas „113 km/h 90 alas. Palun vabandust. Pea Viljandini sõitsin kiiruspiirajaga, et mõte saaks uidata, aga too uitas ka kiiruspiiraja juurest ära. Eriti valel hetkel. Väga mõtlematu minust,“ (via err.ee)
Ilmar Tomusk sai aru ja seletab, kui oluline on andeksandmine. Sõna „vabandama“ ei esinegi tema arvamusloos Kas me oleme ristiinimesed?.
