Seisukohavõtt LGBT inimeste kohta

Käesolev dokument on minu ettepanek Avalik pöördumine Eesti Kirikute Nõukogule projekti raames. Alustatud 2021. a. detsembris. On ka olemas vanem dokument Homode kooselust.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) avaldab oma kodulehel kaks dokumenti, mis minu meelest vajavad põhjaliku revisjiooni:

EKN-i seisukoht peaks minu meelest kõlama pigem nõnda:

Inimene kuulub eluolendite hulka, mis paljunevad seksuaalselt. Looja andis igale inimesele seksuaalne identiteet (kas mees või naine) ja himu vastassoo vastu. Seksuaalsuse looduslik eesmärk on lapsi sünnitada. Inimlaps vajab 15 kuni 25 aastat enne kui ta on võimeline iseseisvalt hakkama saada. Võrreldes teiste loomadega on see väga pikk aeg. Sellepärast on oluline, et laste sünnitamine toimuks kaitstud keskkonnas. Monogaamne pere on selleks optimaalne. Sellepärast on olemas seadused, mis kaitsevad seda kui ühiskonna institutsioon. Omaenda perekonda loomine, alustades abikaasa valikuga ja lõpetades laste ja lastelaste keskel suremisega, kuulub suurimate rõõmude ja ka väljakutsete hulka, mida Jumal meile kingib. See on loodusseadus.

Looduses ei ole ükski seadus, mis oleks ilma erandita. Erand kinnitab reegel. Erand tasakaalustab. Erand on vajalik osa evolutsiooni mehanismist. Jumal armastab erandeid.

Homoseksuaalsed inimesed on erand seksuaalsuse loodusseadusele. Nad on erilised selle poolest, et nende seksuaalne suundus või identiteet arenes valesti. On veel teised erandeid, näiteks trans-, bi- ja aseksuaalsus. Kõik need erandid kutsun ma edaspidi kvääriks (mis on hästi õnnestunud tõlge väljendist „queer“). Terminit LGBT pean ma (keeleteaduslikult) ebaõnnestunuks.

Paljudes kultuurides nii ajaloos kui ka täna veel tõrjutakse kvääre inimesi. Nii on ka kristlaste pühakirjas mõnedes kohtades jutt sellest. Iisraeli rahvausus tõlgendati seda selgesti nii, et kväärsus on patt ja seda tuleb vältida, taunida ja tõrjuda.

Ma pakun antud kontekstis patu definitiooniks: (1) see tekitab mõnele elusolendile kahju ja (2) see on sinu valik.

Alles paarkümmend aastat tagasi hakkasid inimesed teaduslikult aru saama, et kväärsus ei tekita kellelegi kahju. See ei tee kellelegi haiget, see pole nakkav, see on mõne teooriate järgi isegi hea inimkonna jaoks, kuna me kipume viimasel ajal liiga palju olema.

Kuna kväärsus ei tekita kellelegi kahju, siis järelikult ei saa see olla patt. Pigem võib pidada patuks seda, et kväärsust peetakse patuks, sest kui mõni kultuur tõrjutab kvääre inimesi, siis see tekitab neile kahju.

Selline seisukohamuutus kväärsuse teemal on alles tasapisi imbumas inimeste südametesse. See muutus läheb aeglaselt, sest küsimus asub sügavalt inimeste südametes. Nii, nagu mõni kväär inimene inimene ei saa hakkata „normaalseks“ isegi kui ta seda sooviks, ei saa homofoobne inimene loobuda oma veendumusest.

Sellepärast on oluline elada koos üksteist armastades: me mitte ainult sallime üksteist, vaid püüame sammhaaval astuda koos suunda, mida Jumal soovib inimkonnale, igaüks tehes oma parimat ja jäädes oma võimaluste piires. Dialogi alustamiseks soovitame kasutadda Sinodi palvet.

Vaata ka: