Mida tähendab kristlik?

Pean ennast kristlaseks. Aga mis see tähendab?

Südames olen katoliiklane, aga suhtlen siin Eestis pigem luterlastega. Leian, et Eestis on levinud väga eelkristlik arusaam Kirikust. Näiteks usuvad paljud eestlased, et Piibel olevat „käsiraamat selgete juhtnööridega“, mida Jumal ise olevat „üleloomulikul viisil“ kirjutanud ja kinkinud inimkonnale. Seda usku pean eelkristlikuks ebausuks.

Eesti Kirikute Nõukogu põhikiri oletab, et „kristlikud kirikud ja kogudused“ on selge väljend. Minu meelest pole see üldse selge. Kas see tähendab, et Eestis tohib end „kristlikuks kirikuks“ nimetada ainult selline institutioon, mis on EKNi liige ja kõigega nõus, mida EKN avalikustab? Mis on sel juhul nende kristlastega, kes ei elagi Eestis? Need on juriidilised küsimused. Veel keerulisem on sisuline küsimus: mida siis tähendab „kristlik“ EKNi arvamuse järgi?

Allolevast tekstist võiks areneda ühiselt koostatud vastus sellele viimasele küsimusele. Minu ettepanek püüab olla (1) arusaadav ka tavainimesele ja (2) vastuvõetav kõikide kristliku kirikute hinnangul. Projekt on muidugi lõpetamata. See pole minu esimene tekst sel teemal, juba varem kirjutasin Rõõmusõnum ja käesoleva teksti hakkasin nullist peale kirjutama 27. augustil 2021.

Kristlik

Kristlik on see, mis põhineb evangeeliumil ja on sellega kooskõlas.

Evangeelium

Evangeelium on sõnum, mida Jumal ütleb igale inimesele ja kogu inimkonnale Jeesuse Kristuse elu, surm ja ülestõusmise kaudu.

Jeesus Kristus on ajalooline inimene Jeesus Naatsaretist, kellele anti tiitel Kristus (kreeka keelest Χριστός ‚võitu, võitud isik‘). Ta sündis ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas ja suri tõenäoliselt 33 pKr Jeruusalemmas. Evangeelium ütleb lisaks, et Jeesus tõusis üles pärast surma.

Pole olemas inimene, kes rationaalselt evangeeliumist täiesti aru saab.

Evangeelium tähendab „rõõmusõnum“ või „võiduhüüe“. Inimene, kes evangeeliumi avastab ja sellesse usub, tunneb rõõmu, sest ta ei karda enam haigust ega kannatamist ega kurjategusid, ta ei karda enam surmagi. Ta kardab ainult veel ühte: et ta peaks elama vastuolus evangeeliumiga ja jääks Jumalariigist ilma.

Usk

Kuigi me evangeeliumit ei saa rationaalselt sõnastada, võib iga inimene seda igal hetkel kogeda selge jumaliku sõnumina ja avastada, et ta sellesse usub.

Kui sa ütled „mina usun evangeeliumisse“, siis see tähendab: ma oletan, et see sõnum on õige ja oluline ja ma püüan selle järgi elada.

Kristlane on inimene, kes evangeeliumisse usub.

Piibel

Evangeeliumi sisu ei saa inimeste keeles kirja panna juriidiliselt selge tekstina.

Aga meil on Piibel. Piibel on ajalooline tekstide kogumik, mille koostamine ja kanoniseerimine lõppes umbes aastal 400. Piibel on kristlaste pühakiri.

Piibel on ainus autoritatiivne tekst, mida kõik kristlased kasutavad evangeeliumi kuulutamiseks.

Kui sa Piiblit loed, siis sa võid evangeeliumit avastada.

Kirik

Piiblit lugedes võid sa evangeeliumit avastada, aga sa ei pea. Piiblist võib ka valesti aru saada. Sellepärast on Kirik oluline.

Kiriku eesmärk on evangeeliumit kuulutada igale rahvale, igale inimesele. Kirik on kõikide kristlaste ühing.

Juriidiliselt pole Kirik olemas. Juriidiliselt on olemas vaid mitu ühingut, mis taotlevad seda eesmärki. See on loogiline järeldus sellest, et evangeeliumi sisu ei saa inimeste keeles kirja panna.