Kiri maausuliste paavstile

Reede, 27. oktoober 2017. Eile kirjutasin sellist kirja Ahto Kaasikule, keda mõned nimetavad „maausuliste paavstiks“.

Tere Ahto,

kõigepealt jagan Sulle, kuidas ma oma idee Kiitsharakate listis tutvustasin:

Millalgi tahaksin ma paigaldada metsatukas hiiepuu lähedal mitu väikest „palvetahvlit“, mille peal oleksid lühikesed mõtisklused. Üks nendest tekstidest on mul ise kirjutatud, see kõlab praegu nõnda:

„Issand Jumal, see paik on püha. Juba muistsel ajal on inimesed siin ära tundnud sinu ligiolu. Usklikud tulevad siia palvetama, ka teised kogevad siin pühade jõudude olemasolu. Me seletame sind erinevate teoloogiatega ja suhtleme sinuga erinevatel viisidel, aga sina oled üksainus, sinu kutse kehtib kõigile igal pool ja igal ajal. Sa tahad, et me kõik elaksime täiusliku elu. Iga rahvas kiidab ja tänab sind omas keeles. Sa ei taha, et üks rahvas teise rahva pühadusi hävitaks. Aita meil mõista, et sina armastad ka neid, kes meile ei meeldi. Aita vanematel kasvatada oma lapsi hästi. Aita õpetajatel rääkida nii, et inimesed neist aru saaksid. Aita neid, kes kaitsevad sinu loodut meie laiskuse ja ahnuse eest. Aita poliitikutel valitseda targalt. Aamen.“

Kindlasti leiame ka teisi mõtisklusi erinevatelt autoritelt.

Minu projekt selle taga oleks luua püsiv märk lepitusprotsessist kristlaste ja maausuliste vahel. Pikas perspektiivis loodan, et nii EELK kui ka Maavalla koda kiidavad minu idee heaks. Loodan, et ka EELK peab õigeks, kui me säilitame ja kasutame looduslikke pühapaiku ja et ka EELK ütleb millalgi ametlikult välja, et kristlane “tohib” hiie juures palvetada, hoolimata vigadest, mis tehti minevikus.

Ja minu üllatuseks ei kiitnud Sa minu idee heaks. Sul on hea meel, et me hiie eest hoolime. Hea on ka, et kristlased ja maausulised sõbralikult koos eksisteerivad. Aga igas perekonnas on omad reeglid. Me võime teineteisele külla minna ja suhelda, aga siis läheme jälle koju. Nii nagu maausulised ei hakkaks kirikutes paigutama oma sümboolikaid, nii peaks ka hiietega olema. Selline „Kristlase palve“ ei sobi Sinu meelest hiie juurde.

Nii oli sinu otsekohene vastus (või pigem see, mida ma sellest kirja panin). Ma austan seda muidugi. Aga luba mul järgi küsida, sest ma loodan veel, et äkki mõtled veel ümber:

  • Kas sain õigesti aru: Sina ei taha seda, et Vana-Vigala hiie juures oleks (teiste mõtiskluste hulgas) paigaldatud minu pakutud „Kristlase palve“ või sarnane kristlik tekst?
  • Kas Sina oled see, kes selles asjas otsustab? Kuivõrd on mõtet teiste maausuliste arvamust uurida? Kas Sa oleksid nõus minu palve edastada ja nende inimestega nõu pidada?

Nii palju täna õhtuks. Selle ideega ei ole kiire (ma kavatsen oma elu lõpuni Eestis elada), aga muidugi jään Sinu vastuse ootama.