Vigala valla haridusvõrgu ümberkorraldamine

Laupäev, 27. veebruar 2016. Teade valla kodulehel ja Eelnõu ise

Täna ainult lugesin ja tegin kokkuvõte:

Millised prioriteedid?

  • Haridus on valmisolekute kujunemine elus ettetulevate olukordadega toime tulekuks. Lasteaedades ja koolides on põhiprotsessiks laste areng. Sellepärast on volikogu kaalunud otsused läbi laste arenguks vajalikest tingimustest lähtudes. Teiseks kriteeriumiks on majanduslik kriteerium. Seejärel kaaluti muid seoseid, nt mõju valla muule taristule.
  • Kahe kooli ühendamisel üheks õppeasutuseks on kaalutud muutuseid esimeses järjekorras õpilaste arengueelduste seisukohast, mis on esmatähtis, ning seejärel rahalisest seisukohast ja seostest valla muu taristuga.

Kas on ikkagi vaja koolid kokku panna? Kas ei saa jätta mõlemad koolid ellu (aga väiksemana)?

Martin vastab, et selgesti jah, on vaja:

  • Poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbiviidud põhikooli ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020 (*) kokkuvõttes on sõnastatud, et kui võtta aluseks praegune sündimus ja rändeprognoos ning kokkuleppelised Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu kriteeriumid, siis peaks Eesti põhikoolide arv 2020. aastal olema 352, mis on 132 kooli võrra vähem kui praegu. Vigala vallale peetakse selle prognoosi alusel optimaalseks ühte teist tüüpi kooli, mille puhul on tüüpiliselt tegemist kooliga, kus on keskmiselt 10 õpilast klassis ja liitklasse ei ole.
  • PGSi § 26 lg 1 kohaselt on klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis 24 õpilast ning lg 4 sätestab, et kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi. Seega loetakse optimaalseks põhikooli klassi õpilaste arvuks 16 kuni 24 õpilast.
  • vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud üldhariduse rahastamise mudelile on arvestatud, et haridustoetusest jätkub õpetajatele palga maksmiseks juhul, kui õpetajal on 21 kontakttundi nädalas ning klassis keskmiselt 10 õpilast. 10 õpilase kriteerium on põhjendatud, kuna väiksemas klassis vähenevad õpetaja võimalused kasutada erinevaid õppemeetodeid ning õpilaste võimalused õppida koostööd ja suhtlemist. Uuringud ei näita, et mõne õpilasega väikeklassid oleksid paremate õpitulemustega, samas kannatavad neis õppivate õpilaste sotsiaalsed oskused ning need klassid on majanduslikult kulukamad.

Miks Kivi-Vigala?

Martin vastab, miks „Ühise kooli korral omab tänase Kivi-Vigala põhikooli kompleks eeliseid võrreldes Vana-Vigala põhikooli kompleksiga“:

Õpilase seisukohast:

  • Hoone on projekteeritud ja ehitatud koolimajaks.
  • Klassiruumid, söökla ja võimla asuvad ühes hoones. Puudub vajadus koolipäeva jooksul hoonete vahel liikuda. Seega on lihtsam tagada ka õpilaste tervise kaitset ja järelevalvet.
  • Kooli ruumid vastavad tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele.
  • Vahetult kooli kõrval kooli territooriumil asuvad staadion ja kelgumägi.

Majanduslikust seisukohast:

  • Hoone majandamiskulud vastavalt raamatupidamisandmetele on Kivi-Vigalas väiksemad ja investeeringuvajadus on oluliselt väiksem.
  • Renoveerimine on oluliselt lihtsam ja odavam, kui muinsuskaitsealuses mõisahoones; mõisakoolis tehtavad hädavajalikud investeeringud kasutaks ära kogu 2016.a eelarves planeeritud laenuraha, mis ei tagaks aga ikkagi hoone täielikult nõuetele vastavust. Kivi-Vigala põhikoolis on nõuded täidetud;
  • Kooli söökla kuulub omavalitsusele. Söökla toitlustab ka Kivi-Vigala lasteaia lapsi ning seda kasutavad Vigala valla inimesed peie- ja peolaudade korraldamisel.
  • Kooli katlamaja kuulub omavalitsusele. Katlamajast köetakse ka kõrvalasuvat lasteaiahoonet, kus asuvad veel perearstipunkt, raamatukogu ja maadlussaal.